Kobareelnõu muudatused ei tähenda, et pankrotiohus ettevõttes saaks karistamatult tegutseda

 (6)
Norman Aas
Norman AasFoto: Karin Kaljuläte

Kui ettevõtet ähvardab pankrot, ei tohi juhatus hakata eelistama enda ja ettevõtte huve teistele - endale viimasel hetkel tummisema pudru keetmine on ebaseaduslik ka eriolukorras.

Esmaspäeval, 20. aprillil, võetakse ilmselt vastu palju vastukaja tekitanud kobareelnõu. Eelnõuga muudetakse 34 seadust ja lisaks avalike teenuste reguleerimisele kriisi ajal toob see kaasa muudatusi ka ettevõtjatele ja tavainimestele.

Üks olulisemaid muudatusi on see, et eelnõuga soovitakse muuta pankrotiseadust ja lükata edasi äriühingu juhatuse kohustust esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus.

Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et ka võlausaldajad poleks saanud eriolukorra ajal ja selle järgneva kahe kuu jooksul pankrotiavaldusi esitada. See tõi kaasa väga suure kriitika, sest võimatus esitada pankrotiavaldust tähendab suurt riski, et saabub hundiseaduste aeg ja kui tähtaeg läbi, koormatakse kohtud üle massiliste pankrotiavaldustega.

Viimase versiooni kohaselt ei pea ettevõtte juhatus pankrotiavaldust maksujõuetuse tekkimisel esitama eriolukorra ajal ja kahe kuu jooksul pärast selle lõppu. Muidu nõuab äriseadustik, et seda tuleks teha esimesel võimalusel, aga hiljemalt 20 päeva jooksul, kui juhatus jõuab järeldusele, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu.

Uue sätte üheks eesmärgiks on lihtsustada juhatuse tööd. Täna on paljudel ettevõtetel väga raske otsustada, kas juba tekkinud makseraskused on püsivad - kõik sõltub kriisi pikkusest, mille lõppu keegi veel ennustada ei oska. Samas võlausaldajad saavad siiski pankrotiavalduse esitada. See on oluline, sest pole välistatud, et mõned ettevõtjad võivad püüda viimasel hetkel enda investeeringud päästa võlausaldajate kahjustamise hinnaga (nt vara või ettevõtlust uude juriidilisse kehasse kantides). Pankrotihalduri kiire sekkumine võib olla sellises olukorras ainuke võlausaldajaid kaitsev lahendus.

Seotud lood:

Juhatuse kohustuse edasilükkamine on mõistlik. Enamus riiklike kriisimeetmed, nt KredExi abimeetmed, sisaldavad punkti, et abi saavad üksnes ettevõtted, kelle suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust. Kui ettevõte esitab praegu iseenda suhtes pankrotiavalduse, on see piltlikult öeldes juhtme seljast välja tõmbamine. Kes soovib minna taotlema abimeetmeid, sel pole mõtet pankrotiavaldust sisse viia, sest see välistab abi saamise.

Samas see ei tähenda, et muud seaduses sätestatud kohustused maksejõuetu äriühingu juhatusele enam ei kehtiks. Nii ei või juhatuse liikmed teha jätkuvalt makseid ja tehinguid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastasel korral võib juhatuse liige vastutada oma isikliku varaga.

Hoolsa ettevõtja kohustus tegelikult isegi suureneb pankrotiohu saabudes. Headel aegadel võivad juhtimisotsused ja väljamaksed olla veidi kergekäelisemad, kuid pankrotiohus ettevõtte puhul võidakse liiga laia käega tehtud otsused juhtkonnalt tagantjärgi isiklikult sisse nõuda. Nii et kui leiad, et ettevõte on pankrotiohus, siis eelmise aasta hea töö eest suuri boonuseid välja maksta on kehv mõte.

Lisaks ei kao kuskile ka karistusõiguslik vastutus. Endiselt on ebaseaduslik pankrotiohus olevas ettevõttes teatud võlausaldajate ja endaga seotud isikute eelistamine või vara varjamine.

Eelmise kriisi ajal prokuratuuris töötamise kogemuse najal võin öelda, et keerulises majanduslikus olukorras on paraku ka teatud hulk ettevõtjaid, kes võib-olla headel aegadel käituksid seaduskuulekalt, aga kriisi ajal - kui tundub, et trumm on läinud, mingu pulgad ka! - püüavad eelkõige oma nahka päästa ja omi investeeringuid kaitsta. Kallutatud otsused, mis eelistavad seotud isikuid, on ebaseaduslikud aga ka eriolukorras.

Seda tuleb paraku meeles pidada ka ausatel ettevõtjatele. Tuleb olla valvel ja vajadusel omalt poolt pankrotiavaldus võlgu jäänud ja kahtlaselt käituma hakkanud tehingupartneri suhtles siiski sisse viia.

Tervisetõendid ei aegu nii kiiresti

Seaduseelnõuga lükkuvad edasi ka mitmed tervisekontrolle ja tervisetõendeid puudutavad kohustused.

Edasi lükatakse esmase juhiloa kehtivus, sest täna ei saa täisõigustega juhiloa saamiseks nõutavat tervisekontroll läbida. Seadus lubab ajutiste juhilubadega sõita kriisi lõpuni, lisaks veel 90 päeva.

Sama puudutab ka ettevõtjaid: professionaalsed auto- ja bussijuhid, ohtlike veoste vedajad ja teised, kes tavaliselt peavad läbima teatud aja jooksul tervisekontrolli, võivad teha seda nüüd pärast kriisi lõppemist. Sama puudutab tervisetõendeid, mis on vajalikud teatud ametikohtadel töötamiseks, nagu õpetajad, toidukäitlejad, ilusalongide pidajad. Seadusandja on otsustanud, et kuni kriisiaja lõpuni ja veidi aega pärast seda ei ole ametlikud tervisetõendid nõutavad.

Eelnõust käib läbi ka kuupäev, mis annab aimu sellest, millal kriis võiks Riigikogu meelest läbi saada: teatud tõendite kehtivust on pikendatud näiteks 30. novembrini 2020. Kuna enne seda peaks olema aega ka tervisekontrollide läbimiseks, peaks kriis olema valitsejate meelest seega läbi hiljemalt sügiseks.

Lõpuks võib palju kriitikat saanud kobareelnõu kohta öelda, et Eesti demokraatia ei ole õnneks karantiinis. Kriitikat võeti seaduseelnõu menetlemise käigus arvesse ja põhiprobleemid on tänaseks kadunud.