Koda: käibedeklaratsiooni seaduse eelnõu ei lahenda reaalseid probleeme
Koda märgib, et nõustub rahandusministeeriumiga, et ligi 300 miljoni euro suurust käibemaksuauku on vaja vähendada ja efektiivsem võitlus käibemaksupettuste vastu aitaks kaasa ausa konkurentsi tagamisele. Samas ollaksee jätkuvalt seisukohal, et käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ei ole kõige proportsionaalsem meede käibemaksupettustega võitlemiseks, sest sellega koormatakse põhjendamatult ka ausaid ettevõtteid ehk koormatakse ettevõtjaid tervikuna.
"Leiame, et nii maksuaruandlus kui ka kogu ettevõtja suhtlus riigiga, peab olema tulevikkuvaatav ning arvestades muutuvat ja arenevat infotehnoloogilist võimekust oleks põhjendatud leppida laiapõhjaliselt kokku pikaajaline strateegiline lähenemine kogu aruandlus- ja deklareerimiskohustuste hulka silmas pidades. Sellise strateegilise lähenemise eesmärk peaks olema ühelt poolt nii halduskoormuse vähendamine ja kulude kokkuhoid nii ettevõtjaile kui ka riigile, kuid samas suurendada võimalusi tagada aus konkurents ja kehtestatud maksukohustuste efektiivne kontroll," seisab koja peadirektori Mait Paltsi allkirja kandvas kirjas rahandusministeeriumile.
Koda rõhutab, et selline terviklik arengusuundade pilt peaks hõlmama endas nii erinevate maksudeklaratsioonide, sealhulgas tollidokumentide esitamise seonduvat, e-arvete arengut, statistika ja muu andmeedastuse viise ja arengut.
"On ilmselge, et sellise tulevikuvisiooni koostamine ei saa toimuda 2-3 kuu jooksul ja selle elluviiminegi on realistlik mitmete aastate jooksul, sest nõuab nii aja kui ka muude ressursside planeerimist, seda nii valitsuse kui ettevõtjate poolt. Täna on kahjuks erinevate infotehnoloogiliste arengute planeerimine toimunud üksteisest sõltumatuna ja sünergiata ning kohati ka selge arusaamata, mis on tegevuse kasu, või toob see pikemaajaliselt hoopis lisanduvate arendus- ja hoolduskulude ning halduskoormuse näol kahju," nendivad arvamuse koostajad.
Koda kritiseerib mitmes punktis eelnõu seletuskirjas esitatud analüüse ja nende põhjal tehtud järeldusi.
Näiteks märgitakse, et rahandusministeerium on oluliselt täiendanud eelnõu seletuskirja ning see on igati positiivne, samas ei ole seletuskirjas endiselt analüüsitud, kui suuri kulusid toob kaasa
käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ettevõtetele.
Koda rõhutab, et kavandatav muudatus on maksudeklareerimist arvestades põhimõtteline ja äärmiselt oluline, mistõttu ei tohi sellega seotud kulude hindamisse suhtuda kergekäeliselt – see on otsustava tähtsusega informatsioon, mille alusel muudatuse mõjukust ja proportsionaalust hinnata.
Kaubanduskoja hinnangul toob eelnõuga kavandatav muudatus ettevõtetele kaasa
ühekordseid kulusid vähemalt 15 miljoni euro ulatuses. Ühekordsete kulude hindamisel on
lähtunud eeldusest, et eelnõu mõjutab ligi 80 000 ettevõtet.
Kojani on jõudnud ka info ettevõtete finantsarvestussüsteemide arenduspakkumistest, mille kohaselt ajakulu süsteemide muutmiseks on 8 kuud kuni aasta, kusjuures testperioode ei ole selles arvestatud, ja maksumus kuni 200 000 eurot. Mitmel juhul on valdkonna spetsialistid arvanud, et tõenäoliselt kulub aega rohkemgi.
Selle summa hulka ei ole arvestatud ka konkreetse ettevõtte enda tööjõukulu, mis terviklikul
halduskoormuse hindamisel tuleks koja hinnangul veel lisada. Väiksemate ettevõtete puhul
oleksid arenduskulud ettevõtete tagasidest lähtuvalt vähemalt 200-300 eurot. Kuna arendused
tehakse kõige uuemale tarkvara versioonile, sõltuvad ettevõtete kulud ka sellest, millist
tarkvara versiooni kasutatakse.
Koda pakub alternatiive
Kaubanduskoda soovitab endiselt ühe alternatiivina käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisele analüüsida põhjalikumalt pöördmaksustamise võimalusi teatud sektorites.
Koja hinnangul võiks kaaluda pöördmaksustamise rakendamist esmalt näiteks metsanduse valdkonnas. Sellist lahendust toetab ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.
Kokkuvõttes leiab koda, et täiendavaid andmeid tuleks maksuhalduril koguda ainult nendelt ettevõtetelt, kelle osas eksisteerib põhjendatud vajadus täiendavate andmete järele, näiteks kõrgem maksupettuse risk.
"Kaubanduskoda palub käibedeklaratsiooni lisa kehtestamise asemel kaaluda alternatiivset lahendust, mille kohaselt peaksid käibemaksukohustuslased esitama andmeid ostu- ja müügitehingute kohta ainult juhul, kui maksuhaldur peab teatud põhjustel vajalikuks käibemaksuandmete küsimist ettevõttelt. Sisuliselt asenduks tänane dokumentide küsimine standardse elektroonilise aruande esitamisega. Selline lahendus võimaldaks maksuhalduril senisest kiiremini koguda vajalikku tehinguinfot ning suurendaks eelduslikult halduskoormust vaid nendel ettevõtetel, kelle tegevus on maksupettuste kontekstis suurema riskiga," pakub koda.
Lisaks tehakse ettepanek kehtestada tõhusamaid sanktsioonid nende ettevõtete osas, kes esitavad teadlikult ebaõigeid maksudeklaratsioone suures mahus.
"Kaubanduskoda palub ühe võimaliku lahendusena maksupettuste vähendamiseks, kaaluda ka pöördmaksustamise kehtestamist teatud sektorites – vastavaid ettepanekuid on teinud ka sektorite esindajad ja teiste riikide kogemuse kohaselt on tegemist efektiivseima meetmega käibemaksupettuste vältimisel," seisab arvamuses.
Kaubandus-tööstuskoja arvamuse täisteksti saab lugeda siit.
