Koda: maksude avalikustamise eesmärgiks ei ole uue edetabeli loomine

 (7)
Koda: maksude avalikustamise eesmärgiks ei ole uue edetabeli loomine
Scanpix/Panther Media

Rahandusministeerium on välja töötanud eelnõu, millega soovitakse ettevõtete tasutud maksud muuta avalikuks maksu- ja tolliameti veebilehel. Idee selleks tuli Kaubanduskojalt. Koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kohusetäitja Marko Udras selgitab, miks koda seda vajalikuks pidas.

Ettevõtete tasutud maksude avalikustamise idee pärineb Kaubanduskojalt. Oleme vastavasisulise ettepaneku esitanud rahandusministeeriumile eesmärgiga näidata, kui palju ettevõtted reaalselt riigieelarvesse panustavad ning aidata seeläbi kaasa ettevõtjate kuvandi tugevdamisele. Loodame, et muudatus aitab kaasa ka maksukuulekuse suurenemisele.

Maksude avalikustamise eesmärgiks ei ole uue edetabeli loomine

Maksusummade avalikustamine ei suurenda ettevõtete kulusid ega too tööd juurde. Loodame, et muudatus leiab ühiskonnas laialdast mõistmist ning on abiks maksupettuste vähendamisel. Kindlasti ei ole idee eesmärgiks luua uut edetabelit, sest võrrelda saab ainult võrreldavaid asju. Kui üks ettevõte tegeleb kütuse müügiga ja peab riigile maksma kütuseaktsiisi ning teine ettevõte tegeleb eksportimisega, mille osas kehtib 0-protsendiline käibemaksumäär, siis on selge, et nende ettevõtete riigile tasutud maksusummad ei ole võrreldavad.

Eelnõu kohaselt hakkab maksu- ja tolliamet kord kvartalis oma veebilehel avalikustama ettevõtete tasutud riiklike maksude (tulu-, sotsiaal-, käibe-, maa-, tolli-, hasartmängu- ja raskeveokimaks ning aktsiisid), kogumispensioni maksete ja tööstuskindlustusmaksete summasid. Avalikustamisele kuulub ainult eelnevalt nimetatud maksude ja maksete koondsumma. See tähendab, et maksusummasid ei avaldata iga maksu lõikes eraldi.

Seotud lood:

Tasutud maksud avalikustatakse 10. oktoobriks

Seletuskirjas on märgitud, et ettevõtte tasutud maksusummad avalikustatakse kassapõhiselt ja kumulatiivselt ehk arvesse võetakse aasta jooksul tasutud summad. Arvestuses kajastuvad ka need summad, mis on vaidlustatud. Tasutud maksusummadest arvatakse maha aga maksuhalduri rahuldatud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõuded. Näiteks, kui ettevõte on tasunud tööjõumakse 50 000 eurot ning saanud enammakstud käibemaksu tagasi 50 000 eurot, siis on selles perioodis ettevõtte tasutud maksusumma 0 eurot.

Maksu- ja tolliamet avaldab eelnõu kohaselt ettevõtete tasutud maksusummad esmakordselt 10. oktoobriks 2014. Edaspidi avalikustatakse need andmed igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Lisaks ettevõtetele avaldatakse ka teiste juriidiliste isikute ning füüsilisest isikust ettevõtjate maksusummad.

Tagastusnõuete kontrollimise tähtaeg pikeneb

Kui ettevõte taotleb riigilt tagasi enammakstud käibemaksu, siis on maksuhalduril õigus esmalt kuni 30 päeva kontrollida, kas tagastusnõue on põhjendatud või mitte. Eelnõuga soovitakse tagastusnõude kontrollimise tähtaega pikendada 30 päevalt 60 päevani. See tähendab, et kui maksuhaldur täidab tagastusnõude 60 päeva jooksul, siis ei teki riigil ka kohustust ettevõttele intressi maksta.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et tähtaja pikenemine ei too kaasa tagastusnõude kontrollide arvu olulist suurenemist ning ei muuda maksu- ja tolliameti riskianalüüsi aluseid. Sellest võib järeldada, et ka tulevikus plaanib maksuhaldur täita enammakstud käibemaksu tagastusnõuetest 95% kuni nelja tööpäeva jooksul.

Seega puudutab muudatus eelkõige neid ettevõtteid, kes esitavad tagastusnõude, mis vajab täiendavat kontrolli. Eelmise aasta andmetele tuginedes hindab maksu- ja tolliamet selliste ettevõtete arvuks 9400. Tegelikkuses võib see muudatus puudutada oluliselt väiksemat hulka ettevõtteid, sest näiteks 2013. aastal kontrolliti ligi 1200 tagastusnõuet kauem kui 30 päeva.

Maksu- ja tolliameti hinnangul jääb neil 30 päevast väheks, et koguda piisav hulk tõendeid tagastusnõude eeldatava põhjendatuse hindamiseks, seda eelkõige majandustehingute keerukuse tõusu, piiriüleste tehingute arvu kasvu ning tagastusnõuete kuritarvitamise ohu suurenemise tõttu.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et pikem tagastusnõude kontrollimise tähtaeg võimaldab senisest põhjalikumalt kontrollida kõrgema riskiga tagastusnõudeid. Lisaks leitakse, et muudatuse rakendamine aitab vähendada tagastusnõude esitamise kaudu riigi arvelt rikastumise võimalusi ja selle kaudu tervendada ka ettevõtluskeskkonda.

Eelnõu kohaselt hakatakse pikemat kontrollimise tähtaega rakendama nende tagastusnõuete taotluste puhul, mis on esitatud pärast 30. juunit 2014.