„Pärast eelmisel neljapäeval toimunud rahanduskomisjoni istungit, kus kõik huvitatud osapooled said võimaluse eelnõudele tagasisidet anda, oli igati loogiline, et huvigruppide kriitikat võetakse tõsiselt ja tehakse sellest omad järeldused - selliseid poolikuid lahendusi ei ole mõtet hakata menetlema,“ ütles Narusk.

Rahandusministeeriumi eelnõudes sisalduvad muudatused puudutavad väga paljusid ettevõtteid ja Naruski sõnul oli neis ilmselgelt palju läbimõtlemata nüansse.
„Nendest seaduseelnõudest, millega Teenusmajanduse koda on paari viimase aasta jooksul kokku puutunud, olid need tulu- ja käibemaksuseaduse eelnõud kindlasti kõige poolikumad ja tooremad,“ nentis Narusk.

Pretsedenditul kombel sai koda esimese info, et sellised mõtted rahandusministeeriumil üldse on, läbi ajakirjanduse. Sellest tulenevalt oli ka huvigruppide kaasatus põhimõtteliselt olematu. „Mõlemas eelnõus on väga palju küsimusi, mida oleks pidanud läbi arutama enne, kui nende ettepanekutega üldse välja tulla,“ märkis Narusk. Nagu Teenusmajanduse koja poolt õigusliku analüüsi koostanud advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks analüüsis ka kirjutas - hea õigusloome tavast oli suure ringiga mööda mindud.

Teenusmajanduse koda on firmaautode maksustamist puudutavate eelnõud puhul ühte meelt teiste katuseorganisatsioonidega, kelle hinnangul on abinõud, mida rahandusministeerium rakendada tahtis, selgelt proportsioonist väljas ja teeb ülekohtuselt liiga ausatele ettevõtjatele.
Nii viitas Narusk näiteks sellele, et maksu- ja tolliametil on olemas kogu informatsioon, mis puudutab nn elustiiliettevõtteid, kelle arvel on üks või mitu autot, reaalset majandustegevust aga mitte.

„Eelkõige tulekski just selliste ettevõtetega tegeleda ja mõelda, kuidas sellist käitumist piirata ja selle võimalikkusele lõpp teha. Tulebki tegeleda nende 4000 – 5000 probleemse ettevõttega, mitte teha uued reeglid 70 000 ettevõtte jaoks, mis tegelikult probleemi ei lahenda.“

Samuti ei tasu Naruski sõnul alahinnata soomlaste varasemat kogemust, kus analoogne seadusemuudatus tõi oodatud maksutulu tõusu asemel kaasa selle olulise vähenemise.

Üle 1000euroste arvete kirves endiselt õhus

Kui selle üle võib rõõmustada, et vähemalt kaks autode maksustamise vildakat ideed on tänaseks laualt maas, siis üle 1000euroste arvete deklareerimise kohustus on endiselt päevakorral ja teeb koja liikmed murelikuks. Reformierakonna ja IRLi fraktsioonid tegid vaid ettepaneku tõsta elektroonilises käibedeklaratsioonis kontrollitavate arvete piiri.

„Meie seisukoht on jätkuvalt, et praegusel kujul see põhiseadusega kooskõlas ei ole,“ ütles Narusk, viidates Jõksi koostatud õiguslikule analüüsile.

„Tundub, et ega ka rahanduskomisjonil endal pole selget nägemust, mida täpselt selle eelnõu muudatustega üldse mõeldakse. Kui eelmisel nädalal enne istungit räägiti vaid 1000 eurot ületavatest arvetest, siis istungil selgus, et tegelikult peaks ka deklareerima ka selle, kui tehingupartneri arvete summa kuus ületab 1000 eurot. Kui see piirmäär nüüd ka muutub, jääb asi jätkuvalt segaseks, sest pole täpselt aru saada, kuidas see süsteem ettevõtete ning maksu- ja tolliameti vahel toimima hakkab,“ rääkis Narusk. Lisaks pole katusorganisatsioonid siiani näinud deklareerimisvorme.

„Kui hakatakse kehtestama uusi reegleid ja nõudeid kõikidele ettevõtetele olukorras, kus käibemaksupettureid on väga väike protsenti kõigist ettevõtetest, siis meie meelest see ei ole probleemi lahendamisel proportsionaalne tegevus,“ märkis Narusk.

Kui rahandusministeeriumi plaan läbi läheb, peaksid kõik ettevõtted tegema täiendavaid kulutusi muudatuste või lisaarenduste tegemiseks raamatupidamissüsteemides või selle võimaluse puudumisel palkama inimese, kes nõutavate andmete sisestamisega tegelema hakkavad. Põhiseaduse järgi kvalifitseerub selline tegevus ettevõtlusvabaduse riiveks - ettevõttel tekib kohusts teha täiendavaid investeeringuid, mida ilma selle seadusemuudatuseta tegema ei peaks, samuti pole see muudatus ettevõtte tegutsemiseks vajalik.
Jõksi analüüs eelnõu puuduste kohta võtab enda alla kaheksa lehekülge.

Omaette probleemiks on ka see, kuidas hakatakse käsitlema konfidentsiaalsusnõudeid ja ärisaladusi puudutavaid küsimusi, mis on täna täiesti vastuseta. Näiteks advokaadi- ja notaribüroodele kehtivad hoopis teistsugused seadusenõuded – kogu kliente puudutav info on konfidentsiaalne.

„Ma tõesti loodan, et kõik küsimused mõeldakse põhjalikult läbi, kui selle eelnõuga edasi minnakse,“ avaldas Narusk lootust.