Üks Merivälja aedlinna seltsi ja Eesti planeerijate ühingu eestvedajaid Jüri Lass ning Eesti paeliidu juht Rein Einasto on seisukohal, et kogu Pirita paeplatoo pealne ja alune ala, mis ulatub kuni rajatava õigeusu kirikuni, tuleks reserveerida unikaalsetele ehitistele ja välja kuulutada vastav planeeringuvõistlus.
„Seaduserikkumine on muutunud normiks. Kui ehituskeeluvöönd paeplatool on sada meetrit, siis sellest sõidetakse lihtsalt üle,” ütles Einasto.
Jüri Lass sõnas, et riik on omal ajal lihtsalt lasknud ärastada väärtuslikke kinnistuid, mis nüüd on elamuid täis ehitatud. „Linn arvab, et areng on majade ehitamine. Ei, tegelikult on areng sobiva keskkonna tekitamine,” lausus ta.
Allkirjadest kasu pole
Seetõttu tuleks nende hinnangul panna seisma kogu Pirita paeplatoo pealse ala planeeringute menetlus.
„Kodanikeühendusi ignoreeritakse planeeringute menetluses praegu täielikult. Kaks head näidet on Pirita üldplaneering ja TOP-i detailplaneering. Kõik, kes nende osas ettepanekuid esitasid,
olid planeeringutes ette nähtud tingimuste vastu. Me kogusime tuhandeid allkirju, aga kasu neist ei olnud,” lausus Lass.
Lassi sõnul tuleks korraldada kas ühiskondlik või linna tellitud planeeringute võistlus. „Unikaalseid objekte sobiks siia palju, näiteks lauluväljaku laiendus tantsupidude tarbeks või loodusmuuseum paekaldale,” lisas Einasto.
Konkursi osalejad saaksid välja pakkuda enda hinnangul parima lahenduse, tingimustena tuleks ette anda, milliseid objekte planeerida tuleb. Ta lausus, et kui linn sellise konkursi vastu huvi ei tunne, otsitakse selle finantseerimiseks abi kohalikelt ettevõtjatelt.
„Me ei taha olla kellegi vastu, aga seni meid ingoreeritakse igal rindel. Linnaplaneeringus ei domineeri
ühiskondlikud huvid, vaid üksikute Kaasiku-taoliste erahuvid.”
