Et maksu suurus meile tajutavam oleks, siis olgu öeldud, et 50 ruutmeetri suuruse korteri pealt tuleb tasuda riigile ca 1100 EEK-i aastamaksu. Esialgu planeeris valitsuskoalitsioon veelgi suuremat maksu, mistõttu sealsed kinnisvaraomanikud võivad nüüd pigem rõõmustada.


juhatuse liikme Raul Reino sõnul on Eestis kinnisvaramaksu teemat üles tõstetud sama kaua, kui on olnud meie taasiseseisvunud riiki. Ja seda ikka siis, kui riigil eelarvega kitsas käes. „Samas pole maksu kehtestamine väga reaalseks veel kordagi saanud, kuna sarnane maks – maamaks – on juba kehtinud ning kinnisvaraomanikke, keda on Eestis ligikaudu 90% tööealisest elanikkonnast, võimalik häälekas protest sunnib poliitikuid ettevaatlikkusele. Just see kinnisvaraomanike arvukus on number, millega me erineme riikidest, kus kinnisvaramaks on kehtestatud,“ lisab ta.


Kui Euroopa Liidu keskmine kinnisvaraomanike protsent on 61, siis näeme, et kinnisvaramaksu võib seal võtta teatud mööndustega ka kui jõukuse maksu. Eestis aga, kus enamik tööealisest elanikkonnast on omanikud, on seega alus maksu kehtestamiseks teistsugune ja paralleelide tõmbamine riikidega, kus kinnisvaramaks olemas, mitte kõige korrektsem tegevus. Muidugi on olemas riike, kus selline seos ei kehti ja see on iga riigi majanduspoliitika osa, milliste instrumentide abil otsustab ta oma riigi tulubaasi täita.


„Kui nüüd veidi spekuleerida ja mõelda, et millised oleksid need sammud, mida võiks riik oma tulude suurendamiseks teha, siis oluliselt realistlikum tundub mõte lõpetada eluasemelaenu intresside tulust mahaarvamine, kui uue maksu kehtestamine,“ arvab Reino. „Kui riigil on ees halbadest valikutest parima lahenduse valimine, siis pragmaatilised poliitikud lähevad ilmselt pigem eluasemelaenu intresside kallale, kui hakkavad uut maksu kehtestama. Muidugi võib Läti numbrite põhjal öelda, et maks pole ju väga suur ja omanikud elavad selle üle, aga suurt pahameeletormi võib sellele vaatamata prognoosida.“


Tema sõnul on ju küsimus igipõlises teemas, mis puudutab õiglust erinevate ühiskonnagruppide vahel. Kindlasti tundub meie vasak- ja tsentristlikele parteidele, et selle maksuga ahistatakse enam ühiskonna nõrgemaid osapooli. Ja siin võib tõesti filosofeerida lõpmatult – kui inimesed tahavad elada oma kodus, siis miks nad peavad selle omamise eest veel mingit maksu maksma? Miks ei võiks maks olla vaid selle kinnisvara osas, mis on ostetud investeerimise eesmärgil? Samas aga, miks peaks kinnisvarasse investeerinud inimene maksma selle omamise pealt maksu, kui väärtpaberitesse või kulda investeerinud inimene ei pea selle pealt midagi maksma? Miks peaks investeeringutel vahet tegema?


„Igatahes Eestit hetkel kinnisvaramaks ei ohusta ja imetleda tuleb nende poliitikute julgust, kes seda kehtestama tahavad hakata,“ võtab Raul Reino kokku.