Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv siiski tagasihoidlikuks ja oli vaid 0,5 protsenti.

"Ettevaates on oluline, et ei tekiks kinnisvarahindade kiire kasvu jätkumise ootust ja senine ettevaatlik hoiak eluasemelaenude andmisel jätkuks," hoiatas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhtivspetsialist Kadri Salumaa.

Tööpuuduse vähenemine ja sissetulekute kasv on samuti majapidamiste laenamist tarbimise eesmärgil suurendanud. Kuigi majapidamiste muude laenude käive kasvas oktoobris 85 miljoni euroni, võeti neid siiski 5 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Ettevõtetele väljastati oktoobris laene 671 miljoni euro väärtuses, mida oli mullusega võrreldes 3 protsenti vähem. Möödunud kuudega võrreldes oli märgatavalt väiksem pikaajaliste laenude käive. Pikaajalisi laene võeti oktoobris 132 miljoni euro eest, mis on 8 protsenti vähem kui aasta tagasi. Suhteliselt väikese laenukäibe juures jaotus väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht majandussektorite järgi üsna ühtlaselt.

Reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli maht kahanes ettevõtete väiksema laenuaktiivsuse tõttu kuuga 21 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni. Portfellimahu aastakasv 1,5 protsendi juures jäi viimaste kuudega ligilähedasele tasemele.

Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis oktoobris 3,3 protsendini, mis on sarnane selle aasta keskmise tasemega. Enamiku laenulepingute baasintressimäär kuue kuu euribor jäi samas 0,34 protsendi juurde. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on juba pikka aega kõikunud 2,5 protsendi ümber.

Viivislaenude maht vähenes oktoobris selle aasta suurimas mahus. Üle 60 päeva maksevõlgnevuses laenude maht kahanes kuuga 36 miljoni euro võrra. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes 0,3 protsendipunkti võrra 2,1 protsendini.

Eesti reaalsektori hoiuste aastakasv püsis oktoobris 5 protsendi juures. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused kasvasid kuuga kokku 70 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni.