Kogukondlik majandus põhineb usaldusel

Kogukondasid on väga erinevaid - suuremaid ja väiksemaid, linnas ja maal elavaid, tihedasti koos ja hajusalt elavaid jne. Ühest kogukonna majandusmudelit ei ole, kuid kogukondlikult üles ehitatud majanduse põhimõtetest saab rääkida, kuna kogukondadel on ühised põhiväärtused.

Üks peamisi märksõnasid kogukonnas on usaldus. Ilma inimeste omavahelise usalduseta ei saa kogukonnad funktsioneerida. Majandustegevuses asendub tänu usaldusele meie ühiskonnas paljukiidetud konkurents koostööga, vahendas Bioneer.

Ettevõtted ei ürita iga hinna eest oma ärisaladusi hoida ning teistele “ära teha”. Ettevõtlus ei ole lõppematu võistlus. Ettevõtete eesmärk on võimalikult hästi rahuldada kogukonna vajadusi ning selle saavutamiseks luuakse omavahelise sünergia kaudu selline koostöö õhustik, kus igaüks saab oma oskusi proovile panna, areneda ja õppida ilma omavahel võistlemata.

Kogukonnas tegutsevad enamasti kohalikud väikesed ettevõtjad. Kohalikult ja armastusega kasvatatud puhas toit, kohalik energia, kohalikud käsitöömeistrid, kohalik kunst ja meelelahutus jms. Kogukonna liikmetel on elatise teenimise võimalus, samas rikastab väikeettevõtete paljusus kohalikku eluolu luues kohalikku kultuuri ja identiteeti.

Tarbimine on kogukonnas oluliselt erineva tähendusega kui meie kehtivas tarbimiskeskses ühiskonnas. Kogukonna liikmed on välja astunud nõiaringist, kus “peab rohkem raha teenima, sest vaja on tarbida, et õigustada endale oma orav-rattas-üle-töötamise elustiili”.

Tarbimine ei ole kogukonnas jõukuse väljendus. Seal juhivad elutegevust teised väärtused – rikastavad inimsuhted ja koostöö, harmoonia loodusega, vaimne areng, erinevate oskuste arendamine, jms. Need on väärtused, mille väljendamiseks ei ole vaja tarbimisrituaale.