Ehitus hõlmas vana koolimaja korpuseid ühendanud garderoobiploki lammutust ja selle asemele kolmekorruselise vaheehituse ning kahekorruselise algklasside maja rajamist.

Algklasside uues majas on 16 klassiruumi, 2 väikeklassi, kogu koolimaja teenindavad garderoobid, õpetajate kabinetid ja abiruumid. Vaheosas on puhkeala, saal, administratsiooni tööruumid ning ruumid loodushariduskeskuse jaoks, samuti lift, et koolimaja saaksid kasutada ka liikumispuudega inimesed.

Kooli avamine oli hiiglaslik hüpe Kohila vallale, ent koolipere katsed sündmusele väärilist tähelepanu tõmmata kahjuks luhtusid.

Sotsiaalmeedias kirjeldab oma ponnistusi maja avamisele mõnda telekanalit kohale kutsuda kooli üks õppejõude Kreet Aun.
„Esimese omavalitsusena peale EV taasiseseisvumist ehitas Kohila vald uue koolihoone vaid omavahenditega rahastades. Kohila Gümnaasiumi algklasside hoone avati 23. mail.

Riigieelarves Kohila koolile raha ei leidunud, ka europrojektid ei aidanud. Vald ise pidi lahendama kasvava õpilaste arvu probleemi. Vald leidis raha ja maksis, ehitaja püsis ajakavas. Kasutusluba on olemas,“ kirjutab Aun.

„Telekanalid ütlesid vastuseks avamiskutsele, et selle koolimaja avamine ei ületa uudisekünnist. Tunnen end nörritatuna. Mis mõttes ei ületa uudisekünnist? Ole mulle hea sõber ja jaga seda. Siis saavad teisedki teada, et on selline vapper vald olemas, kes ainsana Eestis oma raha eest koolimaja valmis ehitas,“ lõpetab ta.