„Järve Biopuhastusel on käsil viimased suured projektid, jõudmaks Jõhvi, Ahtme, Kohtla-Järve, Kiviõli ja Püssi tarbijatele veeteenuste osutamisel
normaalsele kaasaegsele tasemele,“ ütles Järve Biopuhastus juhatuse liige
Vladislav Petuhhov.

„Kümme aastat tagasi, kui ettevõte kohalike
omavalitsuste algatusel loodi, tuli alustada väga raskest seisust,“ lisas
Petuhhov.

Kui teistes Eesti linnades on vee-ettevõtted arenenud evolutsiooniliselt,
linna arenguga sammu pidades, siis Kohtla-Järve/Jõhvi piirkonnas lähtus
veemajandus nõukogude ajal eelkõige mõne suure tööstusettevõtte vajadustest.

„Tänu kohalike omavalitsuste ja Eesti riigi ühistele jõupingutustele ning
Euroopa Liidu massiivsetele toetusprogrammidele võime täna öelda, et
Jõhvi/Kohtla-Järve piirkonna veemajanduse kardinaalse rekonstrueerimise
programm on jõudnud oma haripunkti,“ sõnas Petuhhov.

2009. aastal valmis Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteem, maksumusega ligi 40 miljonit eurot.

Lähikuudel on valmimas Kurtna-Vasavere veehaare, Kohtla-Järve Ahtme
veehaare, Kohtla-Järve Lõuna veehaare, Kohtla-Järve Lõuna pumpla ja
veereservuaarid, Püssi veetöötlusjaam, magistraaltorustiku ehitus
Kurtna-Vasavere veehaardest Ahtme veetöötlusjaamani ja Kohtla-Järve Lõuna
pumplani, samuti Ahtme veetöötlusjaam ise – kõik kokku maksumusega ligi 45 miljonit eurot.

Töödeldud vesi jõuab tarbijateni hiljemalt 2012. aasta juulis.

Alanud on Jõhvi ja Kohtla-Järve asulasiseste ringveesüsteemide peatorustike
rekonstrueerimistööd, mis kestavad kaks aastat.

„Kõigi nenede väga mahukate ja keeruliste tööde teostumine oleks mõeldamatu
olnud ilma Eesti riigi ja Euroopa Liidu abifondide igakülgse toeta,“ lausus
Vladislav Petuhhov.

„Järve Biopuhastus on kümne tegutsemisaastaga kasvanud
arvestatava teadmiste- ja kogemustepagasiga üheks suurimaks Eesti
vee-ettevõtteks. Loodame lähiaastail hakata meie piirkonna inimestele ja
ettevõtetele pakkuma euroopalikul tasemel veeteenuseid,“ sõnas Petuhhov.