Kohtutäiturite koda puudega inimeste toetuste arestimisest: sissenõudjateks on ka elatisraha saavad lapsed

 (99)
Kohtutäiturite koda puudega inimeste toetuste arestimisest: sissenõudjateks on ka elatisraha saavad lapsed
Foto: Anni Õnneleid

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt ütles vähenenud töövõimega inimeste toetustelt liiga suure summa arestimise juhtumit kommenteerides, et meeles tuleb pidada ka võla sissenõudjaid.

Möödunud nädalal kirjutas Ärileht, et veebruarist hakkas tööle töötukassa infosüsteem, mis suudab lühikeses ajaga läbi töötada kõik kohtutäiturite aktid. Uue süsteemi käivitumisega ilmnesid aga tõsised probleemid, sest täiturid arestisid inimestele väljamakstud töövõimetustoetustelt varasemalt suuremaid summasid ning inimestele jäi kohati kätte vähem raha kui kehtiv elatusmiinimum ette näeb.

„Oluline on siinkohal mõista, et kohtutäiturid ei teinud veebruaris uusi arestimisakte vaid käivitus uus IT-lahendus, mis võttis andmed ka kõikidest varasematest töövõimetoetustele saadetud arestimisaktidest ning segadus ja ülearestimine tekkis just seetõttu," toonitas Hunt.

Kui kohtutäitur on võtnud puudega inimese pangakontolt liiga palju raha, peab võlgnik võtma töötukassast tõendi, mis tuleb tõend esitada kohtutäiturile, kes liigselt arestitud raha tagasi kannab.

Hunt möönis, et töövõime toetuse saajad on haavatav sihtrühm, aga juhtis tähelepanu võlgade sissenõudjatele. Ta tõi välja, et sissenõudjateks nendes menetlustes on elatisraha saavad lapsed, samuti võlgniku tõttu liiklusõnnetusse sattunud ja tänaseks töövõimetud isikud või pensionärid.

„Kas mõistlik oleks jätta kohtulahendiga võlga või hüvitist õigustatud isikud ilma oma välja mõistetud õigusest? Töövõime toetusest kinnipidamiste tegemine on täiendav võimalus enda võlgadest vabaks saamisel. Kohtutäituritele teevad võlgnikud ka ise avaldusi, et tema töövõimetoetusest tehtaks kinnipidamisi, sest inimesed mõistavad, et oma võlgadega peab tegelema," rääkis Hunt.

Tema sõnul ei oska kohtutäiturite koda öelda kui paljudele inimestele on liigselt arestitud raha tagasi kantud, sest täitemenetluse toimikud ja nendes sisalduvad andmed on teada vaid kohtutäiturile ja võlgnikule. „Kojale teadaolevalt teostavad kohtutäiturid tagasikandeid kui töötukassast raha laekub ning kui on selgus, millise täiteasjas ülelaekumine on toimunud," lisas Hunt.

Seaduse kohaselt peab inimesele jääma kätte vähemalt elatusmiinimum, milleks on praegu 221 eurot. Iga ülalpeetava kohta tõuseb elatusmiinimumi summa kolmandiku võrra.