Kohus arutab kurikuulsa rongiõnnetuse üle tänaseni: kindlustaja tahab raha tagasi

 (19)
Kohus arutab kurikuulsa rongiõnnetuse üle tänaseni: kindlustaja tahab raha tagasi
Aegviidu rongiõnnetus 2010. aasta detsembrisFoto: Ilmar Saabas

Viis aastat tagasi Aegviidus aset leidnud rongiõnnetus kajab kohtusaalides veel tänagi, kuna kindlustusfirma tahab algselt välja makstud kahjuhüvitist tagasi, viidates sellele, et rongijuht oli joobes ning Elektriraudtee AS (AS Eesti Liinirongid) rikkus seeläbi kindlustustingimusi.

Viis aastat tagasi vahetule enne jõule toimus Kehra-Aegviidu jaamade vahelisel lõigul raudteeõnnetus, mille põhjustas kostjale (AS Eesti Liinirongid) kuuluvat elektrirongi juhtinud kostja töötaja Igor Tsõgankin, kes, olles alkoholijoobes, väljus rongidispetšerilt vastavat korraldust saamata ja väljaspool sõidugraafikut öösel rongiga jaamast, sõitis valele rajale ning põrkas kokku sellel vastu liikunud kaubarongiga.

Raudteeõnnetuse tagajärjel said kahjustada AS-ile EVR Infra kuuluv raudteeinfrastruktuur ja AS-ile EVR Cargo kuuluv kaubarong. Tsõgankin hukkus õnnetuses.

Hageja If P&C Insurance AS tasus AS-ile Eesti Raudtee (AS-i EVR Infra ja AS-i EVR Cargo ainuaktsionär) kokku 582 012 eurot ja 42 senti. Kostja tasus 19. juulil 2011. a hagejale omavastutuse summa 63 911 eurot, kuid keeldus ülejäänud kahju hüvitamisest.

Juhtumi menetluskäigust võib välja lugeda, et kindlustustingimustena kasutatud tüüptingimuste kohaselt ei tekkinud hagejal sisesuhtes kindlustusvõtjaga tahtlikult või alkoholijoobes põhjustatud kahju hüvitamise kohustust. Kahju tekitamine sai võimalikuks, sest kostja töötaja tarvitas tööpostil alkoholi.

Seotud lood:

Kostja ei kontrollinud enne tööd ega tööülesannete täitmise ajal töötajat ning võimaldas töötajale ligipääsu rongi juhtimisseadmetele. Kostja vastutab oma töötaja tegevuse tagajärgede eest nagu enda tekitatud kahju eest.

Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal regressi korras kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuna hageja esitatud tüüptingimuste alusel ei ole võimalik regressinõudeid esitada.

Seetõttu otsustas riigikohtu tsiviilkolleegium tühistada Tallinna ringkonnakohtu 22. mai 2015. aasta otsuse ning saata asi neile uueks läbivaatamiseks tagasi.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata võlaõigusseaduse vastava paragrahvi kohaldatavust, lähtudes eeldusest, et sätte kohaldamine on võimalik ka kostja vedurijuhi kaudse tahtluse korral põhjustada rongide kokkupõrge.

Hinnates kaudse tahtluse olemasolu või puudumist, saab muuhulgas arvestada vedurijuhi käitumist ilma loata ja üle tõkiskinga jaamast väljasõitmisel keelatud teele arvestamata punast foorituld ning kokkupõrke häiresignaale ja õnnetuse vältimiseks mõeldud automaatpidurduse seadmete väljalülitamist.