Eesti Raudtee tütarfirmad EVR Infra ja EVR Cargo paluvad kohtule esitatud hagis kuulutada ebaseaduslikuks Eesti Ametiühingute Keskliidu 17. veebruaril välja kuulutatud streigi algusega 5. märtsil ning Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingu 8. märtsiks välja kuulutatud toetusstreigi.

Samuti soovivad ettevõtted, et maakohus kohustaks Eesti Raudteelaste Ametiühingut ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingut täitma kehtivaid kollektiivlepinguid ning mitte osalema 8. märtsi toetusstreigis.

Määruse kohaselt on kohus seisukohal, et EVR Infra ja AS EVR Cargo töötajatel 8. märtsil toetusstreigis osalemise keelamine ei ole kohane hagi tagamise abinõu antud hagide puhul, sest hagejate taotletud hagi tagamise abinõu rakendamine ei tee nimetatud hagejate nõuetes kohtuotsuse täitmist ei võimatuks ega raskenda ka seda.

Lisaks soovisid ettevõtted hagides, et kohus tunnistaks ebaseaduslikuks 8. märtsil graafiku järgi töökohustusi täitma pidavate töötajate osalemise toetusstreigis.

Selle nõude puhul ei kuulu hagejate poolt taotletud hagi tagamise abinõu kohtu otsusel rakendamisele seetõttu, et hagejad soovivad hagi tagamise abinõu rakendamisega saavutada sisuliselt eesmärki, milleks nad on hagi kohtusse esitanud.

"Asjaolu, kas Eesti Raudteelaste Ametiühingu liikmete ja Eesti Vedurimeste Ametiühingu liikmete streigis osalemine on ebaseaduslik või mitte, selgub käesoleva vaidluse sisulise lahendamise käigus, mistõttu 8. märtsiks kavandatud toetusstreigis osalemise keelamine oleks eelpoolnimetatu osas juba kohtu poolt sisulise seisukoha võtmine hageja nõuete osas, mis aga ei ole hagi tagamise eesmärk," märkis kohus.

Hagejad märkisid, et kogu rongiliikluse seiskumise toob EVR Infrale ja EVR Cargo varalist kahju, kuid kohus on seisukohal, et kui kostjad oma ebaseadusliku tegevusega hagejatele tõepoolest kahju tekitavad, on hagejatel õigus esitada kahju hüvitamise nõuded kostjate vastu, seisab kohtumääruses.

Kommenteerides Eesti Raudtee tööd neljapäeval, ütles ettevõtte avalike suhete juht Urmas Glase BNS-ile, et kõik sõltub ametühingutest. "Kuulu järgi võtavad ametühingud vastu õhtut vastu täiendava otsuse, kas nad streigivad või mitte. Meie jätkame oma tegevust eesmärgiga hoida raudteeliiklus töös, sest Eesti Raudtee on elutähtis riigiteenus ja meie lähtume sellest, et tagada meile pandud kohustused," ütles Glase.

Eeldusel, et streik algab koos raudteelaste vahetuste algusega, saab just siis täpselt aimu sellest, kui palju inimesi streigib ja kas on vaja teha mingeid kiireid ümberkorraldusi või mitte, selgitas Glase.

Raudteelaste streigi teemat kommenteeris kolmapäeval riigikogus ka majandusminister Juhan Parts. Ta märkis, et teisipäeval toimusid esimesed kohtumised tööandjate ehk Eesti Raudtee ja Elektriraudtee ning ametiühingute vahel. "Selgus, et raudteelaste ametiühingu esimees härra [Oleg] Tšubarov palus raudteejuhtide abi kuidagi käituda niimoodi, et nad ei peaks streikima, kuna nad ei tahtvat seda. Nii mulle raudteejuhid täna hommikul ette kandsid," rääkis Parts riigikogus.

Varem on Eesti Raudtee teatanud, et suudab ametiühingute neljapäeval kavandatud streigi tõttu mainitud päeval töö ümber korraldada sääraselt, et tagatakse liiklus raudteel, rongiliikluse ohutus ja piiriülene rongide vastuvõtmine ja üleandmine.