Sel nädalal pidi tulema kohtuotsus Kalamajja ehitatava GAG-i hoone ehitusloa seadlikkuse üle, kuid kohus esitas eile linnale täiendava järelpärimise, milles palub homseks selgitada, kuidas on seotud linna poolt Vana-Kalamaja 9 koolimajaks planeeritud hoonele väljastanud mitu erinevat ehitusluba.

Ärileht kirjutas sel nädalal, kuidas GAG-i uuele, Kalamajja planeeritud algklasside majale on väljastatud kiiruga juba teine ehitusluba. Linnaplaneerimisamet ise pidas asja täiesti normaalseks protsessiks. Kui aga kohus asja vastu huvi tundma hakkas, siis tunnistati täna ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini allkirjaga esimene, siiani ehitustegevuse aluseks olnud ja 3. märtsil väljastatud ehitusluba kehtetuks.

Kuigi kohus oli varasemalt teatanud, et otsus GAG-i koolimaja ehitusloa seaduslikkuse küsimuses tuleb 11. augustil, siis eile lükkas kohus kohtuotsuse tegemise edasi ning nõudis linnalt täiendavat selgitust 10. augustiks.

Lubade sariväljastamine tekitas küsimusi

Kohtunik Janek Laidvee allkirja kandval kohtunõude dokumendil esitatakse linnale küsimus, kuidas koolimaja ehituseks väljastatud kaks erinevat ehitusluba omavahel seotud. "Kohus palub vastustajal selgitada 03.03.2017 ehitusloa staatust ning seda, millise ehitusloa ja milliste projektide alusel toimub käesoleval hetkel ehitamine Vana-Kalamaja 9. Kui 03.03.2017 ehitusluba enam sisuliselt ei kehti, puudub ka selle tühistamisel praktiline tähendus. Vastustaja on senises menetluses järjekindlalt ehitamist üle 33% eitanud," pöördub kohus keerutamata Tallinna linnaametnike poole.

Linna kohtusse andnud naabrit Sandra Jõgevat esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets kommenteeris, et GAG-i koolihoone planeerimine ja ehitamine on Tallinna linnale nagu algaja proovitöö, milles juhendajaks on üksik linnakodanik.

„Kuigi Tallinna linn on siiani menetluses kohtule järjekindlalt ehitamist üle 33% varasemast hoone mahust eitanud, siis kuumadel suvepäevadel nägid päevavalgust projekteerimistingimused ja ehitusluba, mis on antud kogu hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks üle 33% mahuga. Senise hoone ehitamise maht üle 33% nõuab aga detailplaneeringu koostamist ja avalikku menetlemist, mida toimunud pole" selgitas Mägi-Rohtmets.

Maja on ka ohtlikus seisus?

Esimene ehitusluba tunnistati kehtetuks arvatavasti just seetõttu, et koolimajale ei saa lõpuks väljastada kasutusluba, kui eelnenud dokumentatsioon on õigusvastane. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus GAG-i uuele koolimajale väljastas linnaplaneerimisamet justkui ehitusloa alles juulikuus, kuigi tööd on käinud alates jaanuarist.

Lisaks väidavad linna vastu kaebuse esitajad erinevatele ekspertiisidele viidates, et koolimaja võib sinna õppiva asuvatele lastele eluohtlikuks kujuneda kui ehitustöid tehakse kiirustades ning nõukogude ajal ehitatud maja vahelagesid piisavalt ei toestata.