1. juunist jõustuva uue liikluskindlustuse seaduse järgi on liikluskindlustuse tavaleping tähtajatu. Kui kindlustusvõtja ei soovi mingil perioodil oma autot kasutada, saab ta muuta lepingu teatud perioodiks maksevabaks.

Maksevabal perioodil leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust.

Leping muudetakse maksevabaks, kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale sellekohase suulise või kirjaliku taotluse ning kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjale kirjaliku kinnituse selle kohta, et leping on muudetud maksevabaks.

Maksevaba periood lõpeb, kui kindlustusvõtja esitab vastava taotluse ning kindlustusandja väljastab uue poliisi. Leping muutub poliisi lõppemisel maksevabaks. Lepingu maksevabal perioodil ei või sõidukiga liikluses osaleda.

Seaduse ühe algataja Isamaaliidu fraktsiooni liikme Jüri Kaveri sõnul tõusevad liikluskindlustusmaksed eelmise aasta tasemele. Kui arvestada, et sellest aastast langesid liikluskindlustustariifid mullusega võrreldes oluliselt, siis on tõus 8 kuni 13 protsenti.

Uue seaduse järgi on liikluskindlustuse fondi nõukogus esindatud kuue suure kindlustusfirma juhid, nõukogu juhib aga rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm.

Riigikogu tegi 10. aprillil seadust vastu võttes möönduse ning jättis 1. juunil jõustuva seadusega liikluskindlustuse fondi ka tarbijakaitse esindaja, kuigi vahepeal soovis Riigikogu tarbijakaitse töötaja fondi nõukogust välja arvata.