Selle talve kõige külmemad päevad on proovile pannud tuhandete autoomanike närvid, sest külm ilm on muutnud võimatuks paljude diiselautode käivitamise. Ootamatult on aga selgunud, et väga paljude autoomanike hommikuse pahameele põhjuseks võivad olla kütusemüüjad, kes müüvad arktilise külma käes kõigest poolarktilist diislikütust. Muretsemiseks pole põhjust suuremate tanklakettide kundedel, sest näiteks Olerex, Neste ja Statoil kinnitavad otsekui ühest suust, et neil on praegu saadaval vaid arktiline diislikütus. Hädas on aga väiksemate tanklate kunded, sest kevade ootuses pole suuremad hulgimüügifirmad Eestisse külma ilma diislikütust juurde toonud. Suurem osa Eestis müüdavast kütusest saabub siia Leedus asuvast Mažeikiu rafineerimistehasest. Leedus valmistatud diislit siinmail edasimüüva Ma­žeikiu Nafta Trade Hous OÜ juht Tõnu Ääro kinnitas Eesti Päevalehele, et arktilist diislikütust tarnitakse üksnes lepingulistele partneritele.

Teised peavad läbi ajama „lahjema kraamiga”. Mažeikiu Nafta kunde on ka Olerex. Ettevõtte turundusjuht Antti Moppel kinnitas, et kui nende tanklatesse minna, saab osta diislikütust, mis kannatab ka 30-kraadist külma. Kui Olerexil poleks erilepingut, saaks nad oma klientidele pakkuda poolarktilist diislikütust, mille töökindlus on garanteeritud aga vaid 18–20 külmakraadini. „Meid rahuldab praegu siiski vaid arktiline diislikütus,” selgitas Moppel. Kui tehnilised parameetrid kõrvale jätta, on arktilise ja poolarktilise diislikütuse suurim vahe hinnas. Nimelt on kõige kangem kraam ehk ka praeguste rekordkülmadega mittehanguv diislikütus kolme-nelja sendi võrra kallim kui poolarktiline diislikütus. Seaduse järgi võib aga mõlemat müüa terve talve läbi, aga mitte ükski seadus ei kohusta eelistama üht teisele. Kuigi ilmateade annab aimu, et järgmise kahe nädala jooksul pole lahjemat kui 20-kraadist külma oodata, müüb enamik tanklakette poolarktilist diislikütust. Seda ennekõike kliendi rahakoti säästmiseks, sest külmakindlamat diislikütust kulub rohkem kui poolarktilist.

Lahjem kütus hangub

Külma ilmaga on aga valida, kas kulutada veidi rohkem ja tankida sõidukisse veidi kallimat arktilist diislikütust, või riskida ja loota, et ka odavam, aga juba –18…–20 kraadi juures hanguv diisel ehk seekord siiski alt ei vea. Suuremate tanklakettide eestkõnelejad ütlesid, et kui see on kliendi teadlik valik, ei saa seda pahaks panna. Viimastel päevadel on tanklaketid saanud küllalt kõnesid ja kirju pahastelt klientidelt, kes süüdistavad kütusemüüjaid hanguva diisli müümises. Paljude juhtumite puhul on aga selgunud, et klient tankis küll paar liitrit arktilist diislikütust, ent Venemaalt odavalt soetatud teadmata külmakindlusega diislikütuse või poolarktilise diislikütuse otsa. Antti Moppeli sõnul võib arktilise diislikütuse pealetankimine vältida kütuse hangumist. „Kui diislis on aga parafiinikristallid juba tekkinud, siis on neid väga raske üles sulatada,” osutas Moppel.

Enne tankimist küsi sertifikaati

•• Suurt osa Eestis tegutsevaid kütusemüüjaid koondava õliühingu juht Toomas Saks soovitas inimestel praeguse külmaga enne diislikütuse tankimist minna esmalt tanklasse küsima, kui külmakindlat diislikütust nad pakuvad.

•• „Küsige lihtsat, kas auto käivitub selle kütusega ka alla 20-kraadises külmas,” soovitas Saks. Kui müüja vastata ei oska või tema vastus pole veenev, küsige müüjalt diisli sertifikaati, millel on kirjas filtreeritavuspunkt ja hägustumispunkt.

•• Diisli hangumispunkti koh­ta saab küsida ka automaattankla pidajalt. Sel puhul peaks helistama tanklas kirjas oleval kontakttelefonil.

•• Neste ja Statoil väitsid, et nende jaamades saab tõelistel talvekuudel osta üksnes arktilist diislikütust. Neste Eesti juht Ivar Kohv selgitas, et filtreeritavuspunktiks loetakse hetke, mille juures külmaga diislis moodustunud parafiinkristallid kü­tu­sefiltri ummistavad.

•• Statoili mootorikütuste tar­ne- ja logistikajuht Toomas Meltsas ütles, et hanguma hakanud diislikütust pole võimalik arktilist diislikütust juurde tankides paagis „üles sulatada.“