„Vaid umbes 20 000 kokku 75 000st FIEst on seni ennast arvele võtnud äriregistris, ülejäänud on eelistanud maksuametit,” lausus ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna. Kuna äriregistri bürood asuvad vaid neljas linnas ehk Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres, tuleks suurel osal FIEdest selle toimingu tegemiseks sõita maha pikk maa või pöörduda notari juurde.

„Kõige rohkem vähendab see pensionäride initsiatiivikust, kes praegu teenivad pensionile lisa FIEdena,” rääkis Kärsna ning lisas, et eesootav muudatus võib seega sundida praeguseid FIEsid edasi tööd tegema nii-öelda mustalt. „Kuigi äriregistri toiminguid saab teha ka arvuti teel, ei ole just vanemad inimesed arvutitega ju eriti sina peal.” Pensionäridest FIEsid on Kärsna andmete järgi Eestis üle 14 000.

Samas tuleks tema sõnul pensionil olevate inimeste ettevõtlikkust praegusel ajal just eriti soosida. „Pensioni esimesest sambast jääb ju väheks, see pole mingi saladus,” selgitas ta. Kuigi järgmisel aastal ennast äriregistris registreerivatelt FIEdelt riigilõivu ei võeta, tuleb seda Kärsna sõnul ikkagi maksta muude toimingute pealt. „Äriregistrisse sõit tuleb ette võtta alati, kui on vaja muuta näiteks kontaktandmeid, aadressi või tegevusalasid. Paljud lihtsalt ei viitsi seda teha.”

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Ivi Papstel põhjendas kõikide FIEde äriregistrisse üle viimist sellega, et täna toimiv süsteem on kohati dubleeriv ning seetõttu muudab uus süsteem asja lihtsamaks. Tema sõnul saavad äriregistrisse FIEd ennast järgmisel aastal registreerida riigilõivuvabalt ning lihtsaim viis on seda teha läbi ettevõtjaportaali internetis. „Kui inimesel aga mingil põhjusel puudub ligipääs Internetile või pole tal ID-kaarti, siis tuleb tal lihtsalt minna lähima notari juurde, kes siis ise vajalikud toimingud ära teeb,” lausus Papstel.

Neid FIEsid, kes järgmisel aastal ennast maksuameti registrist äriregistrisse üle ei vii, ootab ees sundlõpetamine. Praegu on Eestis registreeritud kokku umbes 75 000 majanduslikult aktiivset FIEt.