Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kokkuleppevedu üks ühistranspordi alaliik, mille põhiline erinevus taksoveost seisneb selles, et kokkuleppevedu saab tellida ainult elektroonse platvormi kaudu ja tasuda vaid elektroonse maksega. „Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et kokkuleppevedajatel oleks oma seaduslik raamistik ning samas taksojuhtidele ei esitataks liialt rangeid nõudeid. Seejuures tuleb tagada sõitjate ohutus ja turvalisus," ütles Kokk ning lisas, et pärast fraktsioonidelt laekunud ettepanekuid arutatakse need huvigruppidega läbi ning püütakse leida konsensuslikud kokkulepped.

Eelnõu kohaselt saab sõitja platvormi kaudu enne sõidu alustamist teavet sõidu hinna ja vedaja teenusele antud hinnangute kohta. Pärast sõitu on võimalik platvormile anda tagasisidet. Kokkuleppeveo teostaja autole ei paigaldata plafooni ega sõidu hinna kalkuleerimise seadmeid nagu taksodele. Nende erinevuste tõttu ei tohi kokkuleppeveo teostaja kasutada ühistranspordiradu ja taksopeatusi.

Eelnõu järgi on kokkuleppeveo teostajal kohustus esitada enne tegevuse alustamist majandustegevuseteade majandustegevuse registrile.

Kokkuleppeveo teostajale on eelnõus sätestatud nõuded - ta peab vastama hea maine nõudele, omama kehtivat B-kategooria juhiluba ning olema vedamiseks kasutatava sõiduauto omanik või vastutav kasutaja.

„Eelnõu algatajad soovisid reguleerida kokkuleppevedu võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Kui nõudeid liialt karmistada, siis see seab ohtu uue majanduse arengu Eestis," ütles majanduskomisjoni liige ja eelnõu üks algatajatest Deniss Boroditš.

Taksojuhtidele lihtsustatakse teenindajakaardi taotlemist ja leevendatakse ametikoolituse nõudeid. Eelnõu kohaselt väheneb taksojuhi ametikoolituse maht, kaotatakse selle füüsiline kutsetunnistus ning muudetakse ametikoolituse läbimise tõendamine registripõhiseks. Seoses sellega kaotatakse kutsetunnistuse väljastamise riigilõiv.

Eelnõuga on kavas anda taksojuhtidele õigus kasutada teenuse hinnastamisel nelja erinevat ajaperioodi ööpäeva jooksul.