Nelja aktiivse tegutsemisaasta jooksul tegi Bauschmidt ligi 100 miljoni euro eest üle 50 projekti. Nii ettevõtte juht kui ka hilisem pankrotihaldur kinnitasid ajakirjandusele, et kiire tõus ja sama kiire allakäik tulenesid suurejoonelisest lähenemisest. „Tahtsime ehitada suuri maju Tallinnas, saime neid ehitada. Tahtsime ehitada välismaal - saime ehitada Lätis, Leedus ja Soomes. Tahtsime ehitada sildasid ja viadukte - suutsime osta K-Mosti. Tahtsime ehitada infrat - saime trammiteede suurepärase lepingu," rääkis Mait Schmidt 2017. aastal Äripäevale kui pankrot juba terendas.
Bauschmidtile sai saatuslikuks arendusfirmaga Endover tekkinud konflikt ehitustähtaja ületamise pärast. Endover otsustas Bauschmidti trahvida ning ehitusfirmal tekkisid kohe rahalised raskused. Puhvrit ei olnud kusagilt võtta. Bauschmidt ehitas oma objektid lõpuni, kuid jäi osaga neist kahjumisse. Ettevõte pakkus välja ka saneerimiskava, kuid see hirmutas partnerid ära ning lepinguid hakati lõpetama, maksed ei laekunud, küsiti sajaprotsendilist ettemaksu - firmat enam päästa ei saanud. Bauschmidti puhul oli tegu kiire laienemisega seotud ohtude realiseerumisega.
KOMMENTAAR
Marko Kairjak, vandeadvokaat, TÜ õigusteaduskonna majanduskaristusõiguse õppejõud
Pankrotiavaldus tuleks esitada võimalikult kiiresti
Väga üldistatult on kaks põhjust, mis viivad ettevõtte pankrotini. Esimene on mõneti kõige loogilisem - ebaõnnestunud äri. Sellisel juhul on tehtud ettevõtte poolt valesid ärilisi otsuseid, mis on viinud mingil hetkel olukorrani, kus kohustusi on rohkem kui vara, st ettevõte ei suuda oma äritegevusega toota piisavalt käivet, et kohustusi täita. Sellised pankrotid on ettevõtlusmaastikul loomulikud.
Teine põhjus on teadlik pankrot, st ettevõtte loojatel ei ole algusest peale mingit soovi tekkivaid kohustusi täita, mingit pikaajalist äriplaani ei ole, ettevõtlus on vaid mask äripartneritelt vara väljapetmiseks. Kuigi see on Eestis endiselt kriminaalkorras karistatav, on see praegu Eestis paraku tavaline.
Võlausaldajana on oluline saada võimalikult palju infot ettevõte olukorra kohta - mis on finantsseis ja kas kehv olukord on ajutise või pikaajalise iseloomuga. Pidagem silmas seda, et majandusaasta aruanded tulevad avalikuks viivitusega, st 2017. aasta lõpu seisu saame me avalikult teada alles 2018. aasta suvel Selle info põhjalt tuleks otsustada, kas ettevõtet on veel võimalik õigele kursile saada, st osanikel vahetada kiiresti välja juhtkond või siis võlausaldajatel alustada läbirääkimisi lepingu kiireks lõpetamiseks, et raha tagasi saada või siis nõuda lisatagatist.