Ott Pärna

Eesti Arengufond

•• Selleks et asendada laenurahal ja sisetarbimisel põhinenud majanduskasv samas ulatuses ekspordil põhineva kasvuga, peaks Eesti eksport kahekordistuma.

•• Esmane väljakutse on leida rahvuslik üksmeel selles, kuidas ja millega Eesti majanduses edasi minna. Praegu seda ei ole. Me ei tea, mis sektoritesse või valdkondadesse rohkem panustada.

•• Teiseks peame väikeriigina täpsemalt otsustama, millistel kasvavatel turgudel on meil suuremat konkurentsieelist ja huvi, ning võimaluste realiseerimiseks fokuseeritumalt tööd tegema. Vana Euroopa on küll maksujõuline turg, kuid ei kasva oluliselt ja on väljakujunenud tarbimisharjumustega.

Kristel Kivinurm

Avaron

•• Kui valitsus soovib, et Eesti edu põhineks ettevõtlusel ning ettevõtete kaudu uute töökohtade loomisel, tuleb teha kiired ning radikaalsed muudatused tööjõumaksude alandamiseks ning töösuhete paindlikumaks muutmiseks.

•• Kosmeetiliste muudatustega piirdudes jookseb kapital Eestist välja.

•• Eesti valitsuse uus slogan võiks olla “Ettevõtlik Eesti, kus kogu riik töötab selle nimel, et Eestisse tuleks uusi investoreid“. Selleks peaks kehtestama eraisikute väärtpaberituludele ja investeeringutele 0%-se tulumaksu.

Linnar Viik

Eesti infotehnoloogia kolledž

•• Eestis on maailmas kõige kiiremini ja odavaimalt praeguse tasemeni jõudnud infoühiskond. Riigisisene asjaajamine on tõhus, kuid paljud ettevõtjad pole osanud seda ekspordi ja kõrgema lisandväärtuse arendamiseks tööle panna

•• Me ei vaja masstootmist, vaid massinnovatsiooni. Innovatsioon on inimkauge, müstifitseeritud mõiste, mida seostatakse vaid tippteaduslike uuringutega.

•• Märkan tihti reaalsust mittearvestavat soovmõtlemist Eestist kui kohast, kuhu kõik maailma spetsialistid tahaksid elama ja tööle tulla, kui neid vaid lastaks. See ei ole nii ja me eksitame end, kui arvame, et immigratsiooni lihtsustudes valgub meie ümbruskond võõramaalasi täis.

Andres Allikmäe

Harju Elekter

•• Tehniline kutseõpe on Eestis täiesti abitu, ehkki sinna on suunatud kümneid ja kümneid miljoneid EL-i abiraha. Keegi ei küsi tööstusettevõtjatelt, mis eriala lõpetanuid nad vajaksid.

•• EL-i abiprogrammid tuleks ümber struktureerida pehmetelt projektidelt tööstuse ja infrastruktuuri ridadele, mitte uimastada arusaamu pisikeste innovatsiooniprojektide kõikvõimsusest.

•• Äri ei aeta riikide vahel, äri ei aeta isegi ettevõtete vahel, vaid äri aetakse inimeste vahel! Aga meil mõistetakse hukka, kui helistada ja õnnitleda iga ilmakaare naabreid neile tähtsatel päevadel või pühadel, selle asemel et poliitiliste kardinate taha peituda.