Eesti Energia, Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefon (EMT) hakkavad kevadel saatma soovijatele senise paberarve asemel interneti vahendusel e-arvet, millega firmad hoiavad aastas kokku kümneid miljoneid kroone.
E-arve saadetakse interneti kaudu vastuvõtja info-süsteemile, mis registreerib arve, trükib selle välja ning pärast kontrollimist edastab pangale maksekorralduse. Teise võimalusena saadetakse arve pangas asuvasse inimese või firma e-postkasti, kust saab soovi korral siirduda kohe arvet tasuma.
Peale rahalise kokkuhoiu, väheneb ka aeg, mis kulub arvete käsitsi sisestamiseks. Samuti kaovad vead, mis tekivad arvete sisestamisel firma arvutisüsteemi.
"Ühe sisestusvea kõrvaldamiseks läheb hulk töötunde kaduma," ütles EMT IT direktor Avo Aasma.
Kui tavalise arve kliendini toimetamine võtab aega tööpäeva või kaks, siis e-arve jõuab saajani hetkega.
Erinevalt paberarvest saab e-arve saatja kinnituse selle kohta, et klient on arve kätte saanud.
E-arvete kasutusele võtmiseks peavad arve saatja ja saaja sõlmima kokkuleppe, et edaspidi edastatakse arveid elektrooniliselt.
EMT algatusel on moodustatud e-arvete standardeid väljatöötav töörühm, millesse kuuluvad peale EMT veel Eesti Telefon ja Eesti Energia ning Hansapank ja Ühispank. Töörühma kuuluvad ka raamatupidajate ja majandustarkvara tootjate esindajad, sest e-arvete kasutusele võtmiseks tuleb luua majandustarkvara programmidele vastavad lisaprogrammid.
Hetkel kasutatakse Aasma sõnul Eestis kümmetkonda levinumat majandustarkvara.
E-arve on osaliselt kasutusel juba praegu.
EMT kliendid võivad arve tellida soovi korral isiklikku Hansapanga hanza.neti postkasti.
"Seda on vähevõitu, kui rääkida arveldusest riigi tasemel," lisas Aasma.
Hansapanga e-panganduse divisioni juht Tiit Pekk ütles, et praegu tellivad EMT e-arveid läbi hanza.neti juba üle tuhande inimese. "See on kahtlemata väga kõva tulevikuga teenus," märkis Pekk.
Tema sõnul kasvab e-arvet kasutavate klientide hulk märgatavalt, kui arveid saab saata ka äriklientidele. "Äriklientide lahenduse välja töötamisega tegeletakse praegu," märkis Pekk.
Oma e-arve lahendust töötab praegu välja ka Ühispank. Eesti Ühispanga elektroonilise panganduse divisjoni direktori asetäitja Tammo Otsasoo ütles, et Ühispanga e-arve lahendus tuleb natuke laiemate võimalustega kui praegune hanza.net.
Näiteks osa arvete saabumise kohta võiks inimesele teate anda ka sularahaautomaat, märkis Otsasoo.
Kuus kokkuhoid üle miljoni krooni
Elektrooniliste arvete saatmisega hoiavad firmad kuus kokku üle miljoni ja aastaga üle 10 miljoni krooni.
"Suurematel firmadel tuleb sääst keskmiselt miljon krooni kuus, kui saaks kõik arved elektrooniliselt saata," ütles EMT IT direktor Avo Aasma. Praegu kulutab Eesti suurim mobiilioperaator umbes 200 tuhande arve väljasaatmiseks 1,2 – 1,4 miljonit krooni.
Eesti Telefoni meediasuhete juhi Ain Parmase sõnul ei ole veel kindel, millal täpsemalt Eesti Telefoni kliendid e-arveid saama hakkavad. "Projekt on alles nii uus ja tööjärgus," märkis Parmas. Seetõttu ei saa praegu veel öelda, kui palju e-arvete kasutuselevõtt raha kokku hoiab.
Praegu saadab Eesti Telefon iga kuu arveid umbes 430 000 kliendile, kokku läheb see maksma umbes 1,7 miljonit krooni.
Eesti Energia teeninduse müügijuht Jaanus Arukaevu ütles, et praegu ei ole veel täpselt selge, kui suurt kokkuhoidu e-arvete süsteemi kasutusele võtmine annaks. "See teenus ei ole veel lõplikult paigas," märkis ta.
Arukaevu sõnul maksab ühe paberarve saatmine umbes viis krooni, ning e-arve saatmine umbes ühe krooni. "E-arvete saatmine on umbes neli korda odavam," kinnitas ta. Täpsete kokkuhoidu ei saa aga välja tuua, sest praegu ei ole veel teada, kui paljud Eesti Energia poolest miljonist kliendist üldse soovivad e-arvetega maksta.
Kristjan Jõevere
