Kõige positiivsema hinnanguga ettevõtjad on Leedus (37%) ja Eestis (35%), samas kui Läti ettevõtjate hinnang jääb neile alla (29%). Lisaks soovib suur osa Balti riikide ettevõtetest 2021. aastal oma äri laiendada. Selles osas on kõige optimistlikumad Leedu (41%) ja Läti (37%) VKE-d, kuid eestlased (25%) osutusid äritegevuse laiendamise plaanimisel ettevaatlikumaks.

Teisest küljest on möödunud aastale hinnangu andmisel Balti ettevõtjatel vastuolulised vaated. Ligikaudu kolmandik ettevõtjaist tunnistab, et aasta 2020 oli parem kui 2019, kuid teine kolmandik peab mõlemat aastat suhteliselt võrdväärseks ja viimane kolmandik tunnistab, et viimane aasta oli halvem. Kõige pessimistliku hinnanguga ettevõtjad olid Lätis (35%) ning kõige vähem negatiivse hinnangu andsid eestlased (29%), kellele järgnesid napi vahega leedukad (30%).

Luminori Eesti jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul on koroonaviirusest tingitud kriis andnud omad õppetunnid, kuid teisest küljest näidanud ka uusi võimalusi. „Kuigi 2020. aasta tõi meile kõigile ootamatuid sündmusi ja raskusi, on mul rõõm näha, et arvestatavalt suur osa ettevõtetest on siiski leidnud võimaluse mitte üksnes vee peal püsimiseks, vaid isegi oma äri arendamiseks ja ümberkujundamiseks. Edukad on need kes suudavad oma äri muutunud oludele vastavalt kohandada või leida igapäevase ärimudeli kõrvale uuest olukorrast tekkinud võimalusi ning suundi," lisas Rebane.

Luminori ärikliendipanganduse juht Marjan Savtšenko avaldas head meelt selle üle, et Balti ettevõtjad on tuleviku suhtes küllaltki optimistlikud. „Vähemalt kolmandik väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest teatasid, et nad plaanivad 2021. aastal äritegevust laiendada, seades eesmärgiks nii müügimahu suurendamise kui ka äri arendamise digikeskkonnas," täpsustas Savtšenko.

Leedu ettevõtjad on 2021. aasta äritegevuse kasvu suhtes kõige optimistlikumad, samas kui Eesti VKE-d on kõige ettevaatlikumad. Üle poole neist ei plaani järgmisel aastal äritegevust laiendada. Läti ettevõtjate arvamused lähevad lahku: 37% loodavad äritegevust laiendada ja 33% ei ole 2021. aasta prognoosides kindlad. Äritegevuse laiendamist kavandavatest ettevõtetest rohkem kui pool loodab müügimahtu suurendada ning uusi kaupu ja teenuseid turule tuua. Eestlased on omakorda ambitsioonikamad ekspordiplaanides: 33% plaanib ekspordimahtu suurendada (19% Leedus ja 28% Lätis). Samuti on eestlased (27%) võrreldes naabritega rohkem huvitatud e-kaubanduse müügimahu suurendamisest - Leedus plaanivad seda 20% ja Lätis 22% VKE-dest.

Peamised põhjused, miks Baltimaade ettevõtjad ei plaani 2021. aastal äritegevust laiendada, on COVID-19 levikust tingitud ebakindlus, Brexit ja muud ülemaailmsed sündmused. Umbes 10% sõnul kasvas nende äri juba 2020. aastal, samas kui viiendik vastajaist toob esile selle, et arenguplaanidel puudub rahastus.

Savtšenko sõnul on praegusel ajal oluline kuulata ettevõtjaid ja tegeleda sellega, et tagada neile turul konkurentsivõimeline rahastus. „Oleme Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi abiga selleks ka uusi programme turule toomas. Tänu nende tagatisele saame väljastada vähemalt 660 miljoni euro ulatuses lisalaene ja -liisinguid VKE-dele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kõigis kolmes Balti riigis. Nii saame aidata ettevõtetel koroonaviirusest tingitud kriisist läbi tulla ja ka panustada uutele arenguprojektidele," lisas ta.

Kahjuks kukkus Balti riikides 2020. aastal peaaegu poolte VKE-de käive. Umbes kolmandikul on aga õnnestunud varasemaid müügimahte hoida ja 13% Baltimaade ettevõtjaist on isegi käivet kasvatanud.