Ametliku registreerimiseta põhitöökohal töötavate töötajate osakaal 2019. aastal on 13,1% hõivatud elanikkonnast. See näitaja on suhteliselt stabiilne, sest 2013. aastal oli see 11,9% ja 2017. aastal 13,6%.

Lisatööna mitteametlikult töötavate inimeste arv väheneb. 2017. aastal oli osalise tööajaga hõivatud 45,3% elanikkonnast, 2019. aastal 27,6%. Samas kui 2017. aastal ei vormistanud oma osalise tööajaga töösuhteid tööandjaga ametlikult 59,7% vastanutest, siis 2019. aastal 50,7%.

Lisatööga tegelevate ja mitteametlikult töötavate inimeste arvu kahanemine vähendab miteametliku tööturu osatähtsust.

Samal ajal, kui varimajanduses osalemine vähenes, hakkasid venelased nö mustalt töötamise paremini suhtuma.
Nii kasvas positiivne suhtumine nn käest-kätte makstavasse töösse nagu näiteks ehituse, remondi, juhendamise ning muude tööde ja teenuste puhul 50,8% -lt 2017. aastal 72.9% -ni 2019. aastal.

Lisaks kasvab nende kodanike arv, kes leiavad, et mitteametlik majandustegevus tervikuna on ühiskonnale kasulikum: 2017. aastal arvas nii 7,1% vastanutest, 2019. aastal 12,7%. Samal ajal peab seda 45,9% vastanutest nii kahjulikuks kui ka kasulikuks, 20,8% näeb ainult selle negatiivseid külgi, 20,6% leidis, et sellele on keeruline vastata.

Venelaste sõnul saab mitteametliku töötamise atraktiivsust muuta maksude alandamisega (45,1%), karistamishirmu suurendamisega (31,5%) ja kodanike võrdsuse tagamisega seaduse ees (30%).

Tuleb märkida, et varem esitasid Maailmapanga teadlased oma nägemuse varjatud tööhõivest Vene Föderatsioonis. Nende hinnangul on Vene Föderatsioonis ametlikult ja mitteametlikult töötavatel rohkem sarnasusi kui erinevusi. Venemaa nn musta töö sektoris on palgas ja elus üldiselt pettunuid sama palju kui seaduslikult töötavate inimeste seas. Mustalt töötamine näib samuti vähem ohtlik, sest ei mõjuta sellise töö tegijate hinnangut oma tervisele.