Kolmel piimatootjal klooramfenikooli kasutamise kahtlus

“See oli esmatasandi test, mis vajab kinnitavat analüüsi,” rõhutas veterinaar- ja toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo. Kinnitav test tuleb teha laboris, milliseid Eestis pole ning seetõttu peab veterinaar- ja toidulabor läbirääkimisi ühe Saksa laboriga, et analüüsid sinna saata, rääkis Mällo ETAle. Alles selle analüüsi järel on vastus lõplik. Enne, kuni pole tehtud kinnitavat analüüsi, ei taha Mällo nimetada kahtlusaluste piimatootjate nimesid.

Augusti lõpul sai veterinaar- ja toiduamet ohuteate Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa põllumajandusministeeriumilt seoses sellega, et Eestist eksporditud piimapulbrist leiti klooramfenikooli jälgi.

141 tonni kolmest Eesti piimatöötlemisettevõttest pärit pulbrit seisab sestsaati Saksa piiril. Veterinaar- ja toiduamet võttis piimaringidelt, kust neisse ettevõtetesse piima saadetakse, kokku 36 koondproovi, mille esmatasandi test näitas, et kolme proovi puhul on põhjust kahtlustada klooramfenikooli jälgi.

Eelmisel nädalal võeti uued proovid konkreetsetest farmidest, kelle piim neisse kolme koondproovi kuulus. Neid farme oli kokku 34.

Mällo selgitas, et Eesti veterinaarid on ka ise viis aastat seire käigus uurinud kõnealuse aine jääke, kuid pole kordagi leidnud. Sakslased on sama uurinud teise metoodikaga, mille detekteerimispiir on äärmiselt madal — 0,05 mikrogrammi kilo kohta. Eestis on piir kõrgem. Mällo sõnul on pole Euroopa Liidus ühegi regulatsiooniga kehtestatud minimaalset detekteerimispiiri.

Ka veterinaar- ja toiduameti peadirektori kt Ago Pärtel on ETAle öelnud, et probleem võis tekkida selle tõttu, et Eestis ja Saksamaal kasutatavad analüüside metoodikad on erinevad — sakslased mõõdavad oluliselt täpsemalt.