Kolumnist hoiatab: maailm on poole aastaga kaotanud 100 triljonit dollarit ja keegi ei muretse
Mees toob esmalt välja, et nafta hind on 18 kuuga kukkunud 70%. See on hästi teada fakt, kuid suurt pilti tihti ei vaadata.
„Eelmisel nädalal näitas keegi mulle ühte Twitteri säutsu ja ma pidin peaaegu toolilt maha kukkuma."
„Peatume hetkeks. Las see info jõuab teile kohale. Kogu maailma naftareserv on 100 triljonit dollarit odavam kui poolteist aastat tagasi. Et tekiks võrdlusmoment, siis kujutage ette, et Google'i emafirma Alphabet möödus korraks Apple'st ja temast sai maailma suurim börsifirma. Mõlema väärtus on umbes 500 miljardit dollarit, olenevalt päevast. Toornafta varude väärtuse vähenemine on võrdne mõnesaja Google'i ja Apple'i kadumisega.
Kui sel moel kukuks aktsiate hinnad, siis peaksime seda maailma raputavaks sündmuseks. Samas muidu täiesti intelligentsed inimesed kutsuvad naftahinna langust väikeseks mureks," kirjutab mees.
Ta jätkab:
Jah, tõsi on see, et numbrid ei näita tegelikkust. Naftafirmad ja -riigid ei hinda nafta hinda turuhinna alusel. Nad hindavad seda üles ja alla, kasutades pikaajalisi keskmisi hindu ning teisi allahindamise mehhanisme. Nad arvestavad ka tootmiskulusid.
Siiski, kui sinu rikkus sõltub naftahinnast, siis hindad sa oma seisu täna tunduvalt kehvemaks, kui veel aastaid tagasi.
See mõjutab kõiki
Ökonomistid räägivad sellisest nähtusest nagu „rikastumise efekt", mis toimub, kui mingi vara väärtus kasvab. Kui sinu aktsiate, kinnisvara ja teiste varade hinnad kasvavad, siis kasu ei saa sa neist enne, kui sa need maha müüd. Samas tunned sa end rikkamana ja näed oma tulevikku kindlamana.
See kindlus muudab inimese käitumist. Ta hakkab vabamalt kulutama. Ta ostab teise kodu, ilusama auto, teemantsõrmuse. Ta võtab investeeringute tegemisel suuremaid riske.
„Rikastumise efekt" on reaalne fenomen ning sellel on majanduslik mõju. Näiteks tarbija poolt juhitud majanduses, nagu USAs, aitavad sellised varade tõttu (paberil) rikkaks saanud inimesed ärisid laiendada ja töökohti luua. Nad kulutavad, sest nad on justkui rikkad.
Kõik on hea seni kuni varade väärtused hakkavad kukkuma.
Kui sinu tulevane võimalik jõukus oluliselt kahaneb, siis sa muutud ettevaatlikumaks. Sellel on aga ka makromajanduslikud tagajärjed, mis ei pruugi kohe silma paista.
Miks hakkas 2009. aasta majanduskriisi järgselt kasvama muruniidukite müük?
2009. aasta majanduskriisi järgselt kasvas USAs muruniidukite müük. Esmapilgul tundus see veider, aga siis sain ma aru: inimesed, kes olid kaotanud töö või sissetuleku muutusid ettevaatlikumaks. Nad vallandasid oma aednikud ja hakkasid ise muru niitma. Aednikele oli see väga karm aeg.
Niisiis võib öelda, et selle 1656 triljoni barreli nafta omanikud tunnevad end täna tunduvalt vaesemana. Nende paberil vastu vaatavad kaotused mõjutavad nende käitumist. Samamoodi nagu langevad kinnisvarahinnad mõjutasid USA tarbijate käitumist viimase kriisi ajal.
Langenud ei ole ju ainult nafta hind. Teised varagrupid on samuti miinuses. Erinevad metallid niklist ja hõbedast kuni alumiiniumini näitasid 2015. aastal suurt miinust. Aga ka kivisüsi, maagaas ja rauamaak.
See kõik mõjutab kümnete triljonite dollarite liikumist ja see toimub meie silme all, peaagu märkamatult.
