Kõlvart tahab suurendada piiranguid Airbnb kaudu külaliskorterite pakkujatele
„Külaliskorteritega seotud probleemidele ja kitsaskohtadele on tähelepanu juhtinud Tallinna turismisektori esindajad veebruaris toimunud ümarlaual ning Tallinna Vanalinna Selts oma pöördumises,” ütleb Kõlvart Ratasele saadetud kirjas. Ta viitab, et nelja aastaga on Airbnbi kaudu pakutavate lühiajaliste rendipindade arv kasvanud ligi 2,3 korda, küündides 2019. aastal 4500-ni.
„Paljud Tallinna elanikud, kes elavad korterelamus, kus kortereid antakse ka lühiajaliselt rendile ehk turismiseaduse mõistes külaliskorteritena külastajate majutamiseks kasutusse, on häiritud külaliskorterite kasutusse andmisest tingitud elukeskkonna muutusest ja ebaturvalisusest,” ütleb Tallinna linnapea.
Ta märgib, et linnaarengu seisukohast on oluline, et ei tekiks olukord, kus osadest piirkondadest kaob kohalik elu, sest pidevalt vahetuvate naabrite keskel ei teki kogukonna- ja kodutunnet ning on ebaturvaline. Tulenevalt külaliskorteri spetsiifikast pakkuda majutusteenust, vahelduvad nendes korterites külalised väga tihti, mistõttu on võimatu iga külalisega kokku leppida ka korterelamu ühistes reeglites, nendib Kõlvart.
„Sagedased on olukorrad, kus külaliskorterites viibijad ei suhtu heaperemehelikult ühiskasutatavasse varasse (nt trepikojad, lift), prügi ei sorteerita, müratase on võrreldes püsielanikega asustatud korteritega oluliselt kõrgem ja öörahust ei peeta kinni, sagedased on korteripeod, suitsetatakse selleks mitte ettenähtud kohtades, vedelema jäetakse suitsukonisid jne,” loetleb Tallinna linnapea, lisades, et külalikorteritega tõstatub paratamatult ka turvalisuse teema.
Ka viitab ta, et kui hotellides kontrollitakse tervisekaitse nõuetest kinni pidamist regulaarselt ja nüüd on terviseamet töötanud välja käitumisjuhised majutusettevõtetes ka koroonapandeemia perioodil, siis külaliskorterite puhul ei ole tervisekaitse nõuetest kinnipidamise kontrolli võimalik teostada juba ainuüksi seetõttu, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel puudub ülevaade, millisel täpsel aadressil külaliskorterid asuvad.
Seetõttu leiab Kõlvart, et majutusteenuse osutamist reguleeriv turismiseaduse peatükk, mis käsitleb majutusettevõtteid, vajab muutmist. „Teeme ettepaneku täiendada turismiseaduse 3. peatükki kas paragrahvi 18 täiendamise või eraldi paragrahvi lisamise kaudu, andes kohaliku omavalitsuse üksusele pädevuse oma haldusterritooriumil külaliskorteris kui majutusettevõttes majutusteenuse osutamise litsentseerimiseks ning sätestada litsentsi saamise tingimused,” ütleb Tallinna linnapea.
Ta selgitab, et see muudatus tähendaks, et korteris võib majutusteenust osutada juhul, kui kohaliku omavalitsuse poolt on väljastatud litsents selles korteris majutusteenuse osutamise lubamiseks.
„Litsentsi taotlejaks võib olla korteriomandi omanik või korteriomandi omaniku poolt litsentsi taotlemiseks volituse saanud isik,” märgib Kõlvart.
Ka toob ta välja, et litsentsi väljastamisel peaks olema teenust osutada soovijal täidetud kolm eeldust: terviseameti ning päästeameti kooskõlastus vastavalt pädevusele, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele; taotleja kinnitus, et korter, kus soovitakse majutusteenust osutada, vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele miinimumnõuetele ning korteriühistu 2/3 liikmete nõusolek, et konkreetses korteris majutusteenust osutatakse.
„Litsentsi taotlemisel maksab litsentsi taotleja ühekordset litsentsitasu (registri pidamiseks, järelevalve teostamiseks) ning litsentsi väljastamisel kehtib litsents kolm aastat selle andmisest arvates. Majutusteenuse pakkumist vahendavas keskkonnas on kohustus kuvada majutusteenuse pakkumise juures litsentsil olevat litsentsinumbrit,” kirjeldab Kõlvart.
Ka märgib ta, et litsentsi taotlemise kohustuse täitmise üle võiks siis teostada riiklikku järelevalvet valla- või linnavalitsus. Samuti teeb Tallinna linnapea ettepaneku täiendada turismiseaduse vastutuse peatükki ning sätestada, et majutusteenuse osutamine korteris ilma kehtiva litsentsita on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. „Kui nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 6000 eurot,” lisab Kõlvart.
Tallinna linnapea juhib oma kirjas, mille koopia on saadetud ka majandus- ja taristuminister Taavi Aasale (Keskerakond) tähelepanu sellelegi, et teema on väga aktuaalne ka rahvusvahelisel tasandil. „Mitmed Euroopa linnad on juba asunud seda valdkonda reguleerima kehtestades registreerimise nõudeid, piirates lühimajutuse pakkumist päevade arvuga või reisi eesmärgiga, keelates külaliskorterid lühiajalise majutuse eesmärgil teatud linna piirkondades, väljastades selleks tegevuseks erilubasid,” rõhutab Kõlvart.
