Kombijaamad pakuvad Eesti Energiale konkurentsi
Osaühing Digismart kavatseb rajada Saha-Loole Väo elektrijaama. Ettevõtte juhid on Priit Maran ja Andres Taukar, viimane neist Eesti Energia taustaga. Kuigi asjatundjate teada on tegu suure projektiga, ei soovi Maran plaanidest rääkida. “Liiga vara. Asi on veel õrnas staadiumis,” põhjendab ta.
Samas liigub äriringkondades küllalt infot, et saada Marani plaanidest ülevaade. Nimelt soovib Maran Väole rajada soojuselektrijaama, mille elektritootmise võimsus on 25 MW, soojatootmise võimsus aga kuni 70 MW. Niisuguse projekti maksumuseks pakuvad eksperdid ligi miljard krooni.
Pole ainus
Tallinna Sadama alale Maardu külje alla on kerkimas teinegi kombijaam, mida rahastab Bank of St Peterburg (Peterburi Rahvusvaheline Pank).
AS-i Tallinna Sadam turundusdirektor Erik Sakkov ütles, et kombijaama tarvis eraldas Tallinna Sadam vene investoritele Muugal maad. Selle valmides hakkab jaam elektrit müüma Tallinna Sadama klientidele Muugal. “Tegemist on hea äriplaaniga, sest Muugal asuvatel terminalidel on suured mahud taga.” Praegu varustab Muuga ettevõtteid elektriga Eesti Energia.
Peterburi Rahvusvahelise Panga Eesti filiaali juhataja Mihhail Petrovi sõnul on nende projekti näol tegu 10 MW elektrit ning 20 MW soojust tootva kombijaamaga, mis peaks tööd alustama umbes aasta pärast – samaaegselt Muuga söeterminaliga.
Kombijaama esimese etapi maksumus on 11 miljonit eurot ehk umbes 170 miljonit krooni. Teine etapp on kavas käivitada koos Muuga tööstuspargi avamisega. Petrovi sõnul müüakse kombijaamas toodetav elekter läbi Tallinna Sadama Muuga sadamasse, jaamast saadav soojus on kavas suunata aga Maardu linna kütmiseks.
Maardu linnasekretäri Tiit Beereni teada uue kombijaamaga siduvaid kokkuleppeid siiski pole.
AS-i Tallinna Küte juhatuse liikme Kristjan Rahu sõnul kehtib ettevõtte ja Maardu linna vahel leping 27 aasta peale, mille kohaselt varustab Tallinna Küte linna soojusega.
“Meie oleme võrguoperaator. Kui keegi tahab meile sooja müüa odavamalt kui meie endi soojus, siis ei ole meil selle vastu midagi. Samuti peab tarnekindlus olema tugev,” ütles Rahu. Samas arvas ta, et korraliku kombijaama töölepanekuks kulub vähemalt paar aastat.
Palju projekte
Tallinna Kütte juhatuse liikme sõnul saab uutest kombijaamadest ning odavamast energiast rääkida alles siis, kui need tegevust alustavad. “Selliseid projekte käib läbi kogu aeg – paljud leiutavad odavaid energiatootmisviise. Kahjuks enamik neist ei realiseeru.”
Ka ei suudaks Rahu sõnul uus kombijaam katta kogu Maardu soojanõudlust. “Maardus on vaja 35 MW võimsust, nii et 20 MW ei kata ära linna vajadust.”
Mis puudutab Väole kavandatavat kaastootmisjaama, siis on Petrovi teada selle tootmisvõimsus elektri osas 24 MW ja sooja osas 48 MW. Petrovi sõnul on vaja sellise kombijaama tööshoidmiseks aastas umbes 600 000 kuupmeetrit hakkepuitu. Eestis aga sellist kogust pole, mistõttu tuleb seda Venemaalt sisse vedada.
Praeguseks on Väo Elektrijaama esindaja esitanud Eesti Energia põhivõrgule liitumistaotluse 25 MW-se kombijaama liitumiseks põhivõrguga.
Marani projekt on üles ehitatud eeldusel, et Eesti Energia (EE) on kohustatud ära ostma kogu jaama elektri tänase hinnaga 81 senti kW/h (1,8-kordne Narva jaamade klemmihind). Asja juures on aga konks. Nimelt kehtib elektrit osta kohustav seadus aastani 2008. “Küsimus on lobby’s – kas mõni poliitiline jõud võtab eesmärgiks seda tähtaega muuta või mis veel olulisem – tõsta kohustusliku kokkuostu hinda EE poolt. Kuluaarides räägitakse fix-hinnast, mis oleks vähemalt tänane tase, või optimistlikult hinnates ka 1 kroon kWh,” ütles üks tundmatuks jääda sooviv ekspert.
Juhul kui sellised poliitilisi samme ei astuta, ei ole Väo jaama projekt pankadele atraktiivne, sest Eesti Energia saab sõlmida lepingu ainult 2008. aastani. Sooja saab Väo müüa Tallinna Küttele, kuid peab sealjuures pakkuma madalamat hinda, kui Iru pakub täna.
Priit Marani elektrijaama projekti on seostatud ka Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaaga, kelle elukaaslane on Marani tütar. Sõõrumaa on oma seotust projektiga eitanud. Samas on Sõõrumaa varem Eesti Ekspressile öelnud, et ei vaata puiduküttega soojuselektrijaama projekti eriti lootusrikkalt.
Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre sõnul on uute kombijaamade teke Eesti Energia seisukohalt tervitatav. “Tegemist ei ole sisuliselt meie konkurentide, vaid liitlastega. Kombijaam toodab elektrit siis, kui ta saab samaaegselt ka soojust toota ehk siis, kui on külm. ”
Silmet kavatseb rajada kümne aastaga kolm kombijaama
AS Sillamäe SEJ paigaldas hiljuti keskkonnareostuse vähendamiseks ning energia tarnekindluse tõstmiseks gaasimootori baasil ehitatud elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama, mille elektriline- ning soojusvõimsus ulatuvad 6 MW-ni.
“Elektrijaam on valmis ning me saime hiljuti ka Eesti Energia võrku lülitamise. Praegu toimuvad võimsuskatsetused. Et saaksime seadme vastu võtta, on meil vaja katsetusluba,” selgitas ettevõtte juht Väino Sarnet.
Silmeti soojuselektrijaama võimsuseks on 6 MW. Ühtlasi on see Eesti suurim gaasimootorgeneraatoril põhinev elektrijaam. Koostootmisjaama ehitamine läks ettevõttele maksma 56 miljonit krooni.
Samas ei ehitanud ettevõte endale elektrijaama vaid selle eesmärgiga, et kogu toodetav elekter oma tootmisesse suunata. “Kindlasti tahame ka müüa mingis ulatuses. See ongi sõltumatute tootjate põhiprobleem, et kuidas edasi müüa,” lausus Sarnet. Ta avaldas lootust, et varsti viiakse seadusesse sisse täiendused, mis edasimüüki võimaldab.
Sarneti arvates ootavad kõik üritajad aega, mil koostootmises olevat elektrit saaks edasi müüa. Raigo Neudorf
