Komisjon annab Eestile uued soovitused

Esmaspäeval annab Euroopa Komisjon liikmesriikidele kätte iga-aastased soovitused, millega tuleks arvestada järgmise aasta riigieelarvet koostades. Mida seekord Eestile öeldakse, ei ole veel teada, kuid varem on komisjon soovitanud tõsta töötajate oskuste taset ja juhtinud tähelepanu nõrkadele kohalikele omavalitsustele, kirjutab Eurokratt.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõuniku Katrin Höövelsoni sõnul annab komisjon igal kevadel riigipõhiseid soovitusi, et tõsta EL riikide konkurentsivõimet ja tagada aastaks 2020 seatud majanduspoliitilisi eesmärke. Kuna Euroopa Liidu riikide majandused on omavahel väga tihedalt seotud ja ühe riigi majandusprobleemid võivad mõjutada kogu EL-i siseturgu, on majanduspoliitika koordineerimine EL tasandil oluline, et ennetada makromajanduslikke probleeme ja liialt negatiivseid riigieelarveid.

“Riigipõhised soovitused näitavad, millised majandusreformid on igas riigis kõige olulisemad ja vajalikumad selleks, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist,” selgitas Höövelson. “Riigilt oodatakse reformide elluviimist. Komisjon hindab seda järgmise aasta soovitustes.”

Varem on antud Eestile soovitusi pikaajalise tööpuuduse ja noorte tööpuuduse vähendamiseks, inimeste oskuste ja tööturu vajaduste paremaks ühitamiseks, majanduse energiamahukuse vähendamiseks ja Eesti energiaturu paremaks sidumiseks EL-i ühtse energiaturuga.

“On välja toodud, et Eesti teadus- ja arendustegevus võiks rohkem lähtuda reaalmajanduse vajadustest, et toetada innovatsiooni ja nutikat majanduskasvu,” sõnas Höövelson. “Samuti on vajalik suurendada kohalike omavalitsuste võimekust avalike teenuste pakkumisel, et need toetaksid paremini inimeste tööturule sisenemist ja töötamist.”

Paljud liikmesriikidele soovitatud reformid on pika vinnaga ja nende läbiviimine võtab aastaid. Samas on mõned andnud juba olulisi tulemusi. Nii on riigieelarved praegu kogu Euroopas tunduvalt paremas seisus kui viis aastat tagasi. Viimase nelja aastaga on 23 riiki otsustanud tõsta pensioniiga, kuna rahvastik vananeb ning pensionisüsteemid tuleb sellega seoses üle vaadata.

Ka Eestis on komisjoni soovitustest lähtuvalt tehtud ära päris palju. Höövelson tõi näiteks haridusreformid: tõstetud on kutsehariduse kvaliteeti, alustatud üldhariduse koolivõrgu korrastamist, toimunud on muutused kõrgharidussüsteemis, mis kõik peaksid lõpptulemusena tõstma Eesti töötajate oskuste taset ja toetama tööturu paremat toimimist. Samuti on vähenenud noorte tööpuudus, samme on astutud energiaefektiivsuse parandamiseks ja taastuvate energiaallikate osakaal energia kogutarbimises on suurenenud.

Komisjoni soovitused põhinevad põhjalikel analüüsidel ning kahepoolsetel aruteludel komisjoni ja liikmesriigi vahel. Need antakse välja igal kevadel, tänavu avalikustatakse need esmaspäeval, 2. juunil. Seejärel hakkavad soovitusi arutama valdkondlikud töögrupid, mis koosnevad liikmesriikide esindajatest. Lõplikud soovitused kiidetakse heaks Euroopa Ülemkogul, kus kohtuvad ELi riigijuhid.
- See more at: http://www.eurokratt.ee/komisjon-annab-eestile-uued-soovitused/#sthash.Ht2LvPwW.dpuf