Komisjon avaldas uuringutulemused: kas toidutööstus teeb Ida-Euroopa tarbijale kehvemat toodet?

 (191)
Hiiu Rimi avamine
Hiiu Rimi avamineFoto: Ilmar Saabas

Euroopa Komisjon teadusuuringute ühiskeskus avaldas täna uurimistulemused, mis näitavad, kas Euroopa Liidu riikides toimub nn toidurassism või mitte. Nimelt on Ida-Euroopa riigid kaua kurtnud, et toidutööstused saadavad neile teistsuguse - ja halvema - koostisega tooteid kui läänepoolsetele liikmesriikidele. Komisjoni president Juncker lubas probleemiga tegeleda, lubades selle välja lausa 2017. aastal peetud aastakõnes.

Komisjoni tellitud teadusuuring toiduainete kvaliteedierinevustest näitab, et probleem on suhteliselt väike ning kui see ka eksisteerib, siis mitte selliselt, et ida-eurooplastele tehakse kehvemaid tooteid.

Euroopa Komisjoni uuringutekeskus analüüsis pea 1400 toiduainet 19 erinevast euroliidu riigist, sh. Eestist (uuring möönab, et see valim ei esinda ELi toiduainete tohutut mitmekesisust). Uuringuga leiti, et 9 protsenti võrreldud toodetest erinesid koostiselt hoolimata sellest, et neil oli ühesugune pakend. 22 protsendil toodetest oli erinev koostis ja sarnane pakend.

23 protsenti toodetest olid identsed nii väljast kui seest. Tähtsaima järeldusena leidis uuring, et liikmesriikidesse toidukaupade transportimisel geograafilisi erisusi ei tehta ehk et kui tooted üksteisest erinevadki, ei diskrimineerita sellega kuidagi idapoolseid riike. Lisaks ei tähenda analüüsitud toodetes leitud koostise erinevus tingimata erinevust tootekvaliteedis, leiti uuringus.

Seotud lood:

Samas on kvaliteedierinevuse probleemiga tegelemiseks kulutatud 4,5 miljonit eurot ning Euroopa Komisjon käivitab täna uue projektikonkursi, mille kogueelarve on 1,26 miljonit eurot ja millega tahetakse suurendada tarbijakatseorganisatsioonide võimekust analüüsida tooteid ja kindlaks teha võimalikke eksitavaid tavasid. Avalduste esitamise tähtaeg on 6. november 2019.

Politico jagas uuringust ka üht tabelit, mis näitab, et näiteks šokolaadikreem Nutella on tegelikult igal pool ühesuguse koostisega.

Samas on Euroopa Komisjon lubanud hakata välja töötama reegleid, mis tagaksid, et toidukvaliteet vastaks EL-i kõikides liikmeriikides samadele nõuetele. Selles lepiti kokku tänavu märtsis.

Toidutööstused on sageli põhjendanud, et toodete erinevad koostised tulenevad erinevate liikmesriikide tarbijate maitse-eelistustest. Samas on mitmeid näiteid, kus erisusi maitse-eelistustega selgitada ei saa - üks tuntuim näide on Iglo kalapulkadest, mida Tšehhi ja Slovakkia poodides müüdi seitse protsenti väiksema kalasisaldusega kui Saksamaal. Uute reeglite kohaselt ei läheks "tarbijate erinevad eelistused" enam adekvaatse põhjendusena arvesse.