Komisjon: Eesti majanduskasv aeglustub suure ebakindluse tõttu

 (1)
Foto: Maaleht arhiiv

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

Eesti majandus kasvas 2018. aastal hinnanguliselt 3,5 %. Kasvumootoriks olid sisenõudlus ja palgakasv. Välismajanduskeskkonna halvenemise tõttu on aga tarbijate ja ettevõtete kindlustunne hakanud viimasel ajal vähenema.

Eesti majanduskasv peaks tänavu aeglustuma 2,7 protsendini ning vähenema 2020. aastal 2,4 protsendini. Kuna olukord tööturul on jätkuvalt hea, veab majanduskasvu endiselt sisenõudlus. 2019. aastal kasvavad tõenäoliselt ka valitsemissektori kulutused.

Eesti väike ja avatud majandus on välistingimuste suhtes tundlik, mistõttu mõjutab prognoosi teatav langusrisk.

Euroopa majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika.

Kui 2017. aastal oli ELi sisemajanduse koguprodukti kasv 2,4 protsenti, siis 2018. aastal langes see nii euroalal kui ka mujal liidus tõenäoliselt 1,9% protsendini (sügisprognoos oli mõlema puhul 2,1 protsenti).

Seotud lood:

Euroala majanduskasv peaks aeglustuma mulluselt 1,9 protsendilt (prognoositud kasv) tänavu 1,3 protsendini, kuid juba 2020. aastal peaks kiirenema 1,6 protsendini. Täna avaldatud progonoos on vähem optimistlik kui novembris avaldatu, kui Brüssel ootas veel euroalalt tänavu 1,9 protsendist majanduskasvu ja 2020. aastal majanduse 1,7 protsendist edenemist.

Euroopa Komisjon tõi EL majanduskasvu aeglustumise põhimõjutajaks üleilmsed majanduspinged ja Hiina majanduse aeglustumise.

Kuid EL majandusvolinik Pierre Moscovici tõi pressikonverentsil välja ka Euroopa sisemised majanduskasvu halvendavad põhjused, milleks on Saksamaa kehvem autotoodang, sotsiaalsed pinged Prantsusmaal ja täielik ebaselgus Itaalia eelarvepoliitika osas, kirjutab Reuters.

Komisjoni Euroopa Keskpangast nigelam majandusprognoos on viimasele maksahaagiks. EKP prognoosis euroala tänavuseks majanduskasvuks 1,7 protsenti.

Veel suurem murelaps on aeglustuv inflatsioon, mis Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt on tänavu 1,4 protsenti ja keskpanga prognoosi kohaselt 1,6 protsenti. Keskpanga inflatsioonieesmärk on ligi kaks protsenti.