Eestil soovitab komisjon parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele ja suurendada tervishoiusüsteemi vastupidavust.

Selleks tuleks eelkõige leevendada tervishoiutöötajate nappust, tugevdada esmatasandi arstiabi ja tagada elutähtsate ravimite saadavus. Komisjon soovitab Eestil tugevdada ka sotsiaalset turvavõrku, et vältida pandeemia majanduslikest tagajärgedest enim mõjutatud inimeste vaesusesse langemist. Selleks peaks eelkõige laiendama töötushüvitiste saajate ringi.

Majanduse taastumiseks tuleks kiirendada investeeringuid ning sealjuures jälgida, et need toetaksid eeskätt keskkonnasõbralikku energiatootmist ja heite vähendamist, samuti majanduse laialdasemat digitaliseerimist ja innovatsiooni.

Ehkki Eesti pangandussektor on suhteliselt tugev, püsivad jätkuvalt rahapesu riskid. Seepärast soovitab komisjon Eestil teha veelgi rohkem tööd selle nimel, et tagada rahapesuvastase raamistiku tõhus rakendamine ja järelevalve.

Eelarvepuudujäägi kriteerium ei ole täidetud

Komisjon järeldab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases aruandes, et eelarvepuudujäägi kriteerium (3% SKPst) ei ole Eesti puhul täidetud. Aruandes võetakse arvesse koroonaviiruse pandeemia negatiivset mõju riigirahandusele ja kuna käiku on lastud stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel, leiab komisjon, et praegu ei tuleks teha otsust selle kohta, kas kohaldada liikmesriikide suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.

Soovituste andmisel lähtutakse kahest eesmärgist: leevendada lühiajaliselt koroonaviiruse pandeemia ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ning saavutada lühikeses ja keskpikas perspektiivis kestlik ja kaasav majanduskasv, mis hõlbustab üleminekut digitaaltehnoloogiale ja rohelisele majandusele.