Piebalgs, kes varem oli energeetikavolinik, selgitas intervjuus Läti raadio venekeelses saates LR4, et Euroopa Liidu järgmises seitsme aasta eelarves, mis on kinnitamata, eraldatakse teatud raha ühistele energiaprojektidele, mida ei ole seni määratletud.

Seetõttu on tema sõnul enneaegne rääkida sellest, et tuleb Eesti-Soome gaasiterminal, mille ehitamiseks EL annab raha.

Piebalgs avaldas arvamust, et LNG terminal jääb ehitamata, kuna Balti turul ei oleks sellele piisavalt nõudlust ning Soomes ei ole tema hinnangul erilist huvi veeldatud gaasi vastu, kuna seal on küllaldaselt elektrijaamu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda kinnitas Ärilehele, et neil pole tõsiseltvõetavat alust EL-i rahastamises kahelda. „Komisjon on meile selgelt indikeerinud, et Balti regiooni gaasiprojekte peetakse väga oluliseks. Energiasaarte kaotamine on üks EL-i peamisi prioriteete energeetika toetuspaketis,“ ütles Ruuda.

Euroopa Komisjon on kinnitatnud, et LNG-terminalil on väga hea väljavaade rahastatud saada. Ruuda lisas, et loomulikult sõltub rahastus ka sellest, millise projektiga otsustatakse tööle hakata. „See selgub suve lõpuks. Meie usume endiselt, et projektil oleks paremad väljavaated, kui terminal asuks Eestis,“ märkis Ruuda.

Helsingin Sanomat kirjutas täna, et kui vaidluses terminali asukoha üle jääb peale Eesti, ei ole Soome maagaasifirmal Gasum huvi osaleda ei terminali ega kahte riiki ühendava gaasijuhtme Balticconnector rahastamises. Sellisel juhul kaalutaks väiksema terminali rajamist Porvoosse.

Soome Gasum OY on väljendanud koos Eesti Gaasi tütarfirmaga EG Võrguteenused ühist seisukohta, et regionaalse LNG terminali parim asukoht oleks Inkoo Soomes. Mõlema ettevõtte aktsionäriks on turgu valitsev ettevõte Gazprom, kirjutas Äripäev.