Kommentaar: Eesti Pank valis õige suuna
Kuigi eile avalikustatud fakt, et Eesti Pangas võltsiti dokumente on kahtlemata taunitav, pakkus see ka alust rõõmustamiseks.
Nimelt avaldas Eesti Pank kolmapäeval VEB Fondiga seotud auditi, milles muuhulgas selgus, et 32,3 miljoni dollari ulatuses Vene ettevõttele TSL International nõudeid lisanud valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas ilmselt teadlikult. Sellele järgnes Eesti Panga praeguse juhi Ardo Hanssoni vabandus. „Keskpanga enda käitumine väärib taunimist. Ebaõigete andmete esitamist ei saa heaks kiita ja sellepärast ma paluksin Eesti Panga nimel vabandust,“ ütles Hansson pressikonverentsil.
Eksimuse avalikuks tulek ja vabandamine on midagi, mis Eesti kultuuris ei ole tavapärane. Ei poliitikas, ettevõtluses ega igapäevaelus. Ja kuigi endiselt võib leida keskpanga tegevuses ka vajakajäämisi, on Eesti Panga käitumine samm õiges suunas. Muidugi võib vastu väita, nagu Eesti Panga ekspresident Andres Lipstok kommentaaris Äripäevale, et kuna pank kaupleb usaldusega, on võltsimiskahtluse saanud keskpanga usaldus nüüd väiksem.
See võib ju olla nii lühiajaliselt, kuid pikemas plaanis on vigade tunnistamine just märk aususest, usaldusväärsusest ja läbipaistvusest. Just viimast on Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik püüdnud keskpangas jõuliselt juurutada. Eeskujuks nn Skandinaavia mudel ja alguseks tinglikult Eesti Panga presidendi valimised 2011. aastal.
Kui varem keskpanga president sisuliselt määrati ametisse, siis tookord toimusid valimised. Seejuures esimest korda teatati valimistest pikalt ette, need toimusid avalikult ja läbipaistvalt. Nii võib ka VEB fondi auditis näha veel üht kivi uues, Eesti Panga avatuse vundamendis. Tõsi, sellise käitumisega on Männik, kelle ametiaeg lõpeb käesoleva aasta juunis, võitnud nii mõnegi vaenlase. Jõuline stiil, mis lõhkunud puitunud suhted ja kombed, tekitab paratamatult ka paksu verd, kuid on samas tervendava mõjuga. Just sellist avatust ja läbipaistvust on meile vaja. Palju rohkem.
