Konjunktuuriinstituudi prognoos: järgmise 6 kuu jooksul Eesti majanduse olukord halveneb. Pered jaksavad järjest vähem raha kõrvale panna

 (91)
Säästmine muutub eestlaste jaoks järjest raskemaks.
Säästmine muutub eestlaste jaoks järjest raskemaks.Foto: Scanpix, PantherMedia / Ronalds Stikans

Kuigi detsembris pidasid analüütikud Eesti majandusolukorda heaks, siis järgmise poolaasta arengute osas ollakse mõõdukalt ettevaatlikud. Septembriga võrreldes on majandusarengu ootused muutunud pessimistlikumaks.

"Olukord on hea, aga läheb pilvisemaks. On lisandunud neid eksperte, kes viitavad, et kuue kuu pärast saame rääkida natuke väiksemast majanduskasvust, jahtununud majanduskliimast," märkis täna toimunud pressikonverentsil konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Konjunktuuriinstituudi majandusekspertide-analüütikute detsembrikuine hinnang oli, et Eesti majanduse hetkeolukord püsib hea. Detsembrikuu majandusolukorda iseloomustav hinnang oli taas üle 90 punkti, olles püsinud kõrge (üle 80 punkti) 6 kvartalit järjest. Üheksa kuu statistilised andmed näitasid, et kuigi majanduskasv oli eelmise aastaga võrreldes natuke aeglustunud, püsis see endiselt oma pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal.

Majanduskasvu toetas jätkuv tööhõive ja palga kasv ning kodumajapidamiste jõukuse suurenemine. Ettevõtete toodangu suurenemist toetasid soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse kasv. Samas oli aga ka juba esimesi andmeid selle kohta, et välisnõudluse kasv on aeglustumas ning ka protektsionismiga seotud ebakindlus on endiselt märkimisväärne.

Küll aga olid konjunktuuriinstituudi majandusanalüütikud detsembris majanduse eelseisva 6 kuu (2019. aasta I poolaasta) arengute suhtes mõõdukalt ettevaatlikud. Seletada saab seda paari viimase aasta kiire majanduskasvu võimaliku pidurdumisega, mis tuleneb eelkõige ekspordinõudluse nõrgenemisest maailmas ja Euroopa Liidu majanduskasvu aeglustumisest.

Seotud lood:

"Me oleme kaua olnud buumitsüklis – natuke siia, natuke sinna –, aga nüüd on Eesti majandus liikunud jahtumise ja languse tsüklisse. Kõrgkonjunktuur on läbitud, selle vastu me enam ei saa," tõdes ka Josing.

Eesti probleemid Soomest raskemad

Küll aga väärib märkimist, et enamus eksperte (65%) olid siiski seda meelt, et olukord on 6 kuu pärast on enam-vähem sama, mis praegu. Eeldatavalt majanduskasvu aeglustub 1–2 % protsendipunkti võrra. Seejuures meie peamiste ekspordipartnerite ootused olid oktoobris eelseisva 6 kuu majandusarengu suhtes: Rootsi 7 punkti, Soome 20 punkti, Läti 25 punkti, Leedu –67 punkti ja Venemaa –23 punkti.

Tulenevalt majanduse üldolukorra arenguväljavaadetest (–23 punkti) ja arvestades ekspertide hinnangut majanduse hetkeolukorrale (94 punkti) oli Eesti majanduskliimaindikaator detsembris 27,8 punkti. See on 18,3 punkti madalam kui septembris (46,1 punkti), kuid näitab enam kui rahuldava majanduskliima püsimist lähemal poolaastal. Olgu märgitud, et Rootsi majanduskliima on 27,1 punkti, Soome 50,4 punkti, Läti 25,0 punkti, Leedu 0,0 punkti ja Venemaa –24,6 punkti.

"Kõige olulisem, mis meid mõjutab, on välisturg," rääkis Josing. Ta lisas, et näiteks Soome kui Eesti ühe peamise ekspordituru olukord on sealsete ekspertide hinnangul päris kiiresti halvenenud. "Rootsis on sama seis, majanduskliima on halvenenud. Venemaa ei olegi jõudnud rahuldavale tasemele," sõnas konjunktuuriinstituudi juht.

Samas on majandusprobleemide raskusaste Eestis Soomega võrreldes oluliselt suurem. Ekspertide detsembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti kõige tõsisemateks majandusprobleemideks on endiselt oskustööjõu puudus (100 punkti), vähene innovatsioon (94 punkti) ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus (87 punkti). Huvitav on, et Soome raskemad majandusprobleemid on täpselt samad, kuigi nende tõsidust näevad sealsed analüütikud väiksemana.

Nemad peavad eelkõige tegelema oskustööjõu vähesusega, ebapiisava innovatsiooniga ja konkurentsivõime tõstmisega. Nagu öeldud, on loetletud probleemide raskusaste on madalam (vastavalt 80 punkti, 70 punkti ja 32 punkti). Samas on Soomes Eestist raskemateks probleemideks sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine, kapitali vähesus ja keskpanga poliitika usaldusväärsus.

"Oskustööjõudu nimetavad olulise puudusena ka prantslased, sakslased, nimetavad ka ameeriklased. See on oluliselt keerukam ja fundamentaalsem näitaja," lisas Josing. Samas märkis ta, et näiteks Soome on lahendanud olukorra sellega, et ostab teistest riikidest tööjõudu sisse, sealhulgas Eestist.

Eesti perede rahaline olukord halveneb

Konjunktuuriinstituudi analüütikud prognoosivad üldises pildis, et inflatsioon aeglustub, intressimäärad tõusevad ja aktsiate hinnad muutuvad vähe. Inflatsiooni taseme suhtes on suures ülekaalus eksperdid, kes prognoosivad, et 6 kuu pärast on hinnatõus aeglasem kui praegu. 2019. aaasta inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2,9% ja 2024. aastaks 2,5%.

Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid aasta lõpukuul samad kui septembris ja natuke paremad eelmise aasta detsembriga võrreldes (saldo 2018. a detsembris +6, 2017.a detsembris +3). 28% küsitletute hinnangul on nende pere majandusolukord 12 kuu pärast parem, 49% vastanute hinnangul jääb samaks ja 16% prognoosis halvenemist.

Perede rahanduslik olukord oli detsembris sarnane eelmise aasta lõpu seisuga (saldo +22, aasta tagasi +23), kuid halvem kui 3 kuud tagasi. Säästa suutvate perede osakaal (47%) jäi alla ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalule (51%). Natuke üle protsendi oli nii varasemate säästude arvel elajaid kui ka krooniliselt võlgu olevaid vastanuid.

Raha säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul on languses (saldo märtsi –14, juunis –17, septembris –18, detsembris –30). Detsembris pidas tõenäoseks järgneva aasta jooksul raha säästmist 43% vastanutest (septembris 51%) ja ebatõenäoliseks 56% (septembris 49%). Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused püsivad kõrged.

Hinnatõusu tempo kiirenemist prognoosib 35% vastanutest (saldo +56, aasta tagasi +42). Elanike subjektiivsete hinnangute alusel tõusevad hinnad järgneva aasta jooksul 6%. Kiire hinnatõus on üks tegureid, mis piirab säästmist. Tarbijate kindlustunde indikaator oli detsembris –5. See on parem pikaajalisest keskmisest (–9), kuid halvem 3 kuu tagusest seisust (0).

Aastases võrdluses on praegu parem prognoos nii pere kui riigi majandusolukorra arengutele, kuid oluliselt on halvenenud säästuprognoos. "On selge, et erinevad sotsiaaldemograafilised grupid, nende hinnangud oma pere ja riigi majanduslikule olukorrale, säästmisele ja tööjõuturule on hästi erinevad," tõdes Josing.

Ka ootused väliskaubanduse arengule pessimistlikumad

Maailma majanduskasvuks järgmisel kolmel kuni viiel aastal kujuneb ekspertide oktoobris antud hinnangute kohaselt keskmiselt 3,6%. Euroopa Liidus olid kasvuootused 1,9% ja eurotsoonis 1,8%. USAs prognoositi 2,3%, Hiinas 5,9%, Venemaal 1,8% ja Brasiilias 2,3% kasvu. Rootsis prognoositi järgmise kolme kuni viie aasta majanduskasvuks 1,9%, Soomes 1,8%, Leedus 2,5% ja Lätis 2,8%.

"Vaadates meie naaberriike tasub silma väga peal hoida Soomel, kus ettevõtjate kindlustunne viimase, 2018. aasta jooksul on olnud väga selgelt langustrendis. Samas on hea näha, et edulugu on Leedu olnud, kus kindlustunde indikaatorid on teist kõrgem. Mingeid otsuseid on Leedu mingil ajal õigesti teinud," rääkis Josing.

Kuna protektsionismi ohuga seotud ebakindlus on endiselt märkimisväärne, siis on ka riikide ootused väliskaubanduse edasise arengu suhtes muutunud pessimistlikumateks. Ka Euroopa majanduskasvu aeglustumist seostatakse väliskaubandusest tulenevate probleemidega. Nii olid EL 28 riikide ootused ekspordi arengu osas oktoobris vaid 2,4 punkti ja impordi osas 13,0 punkti.