Konkurent Videoplaneti kannul
Kui filmifriikidel Ivar Vendelinil ja Toomas Kruusil poleks kümmekond aastat tagasi tekkinud probleem, et nad ei saa kodus filme vaadata, jäänuks Videoplaneti kett sündimata. Veel kümme aastat tagasi sai Eestis laenutada vaid kehva kvaliteediga venekeelse pealelugemisega filme. Või toodi neid kalli raha eest ja soomekeelsetena põhjanaabrite juurest.
Ettevõtlikud noormehed mõtlesid, et kui vaadatakse nii kehva kvaliteediga ja võõrkeeles, küllap siis on turg huvitatud ka originaalidest, millel on eestikeelsed subtiitrid. Noormehed lõid firma V&K Holding ja said Hollywoodi superstuudio Warner HomeVideo esindusõigused. Äri alustati 18 filmiga, millest alguses oli raske ka sada koopiat müüa. Täna on edukamat animafilmi “Jääaeg” müüdud 17 000 kassetti ja 5500 DVD-d.
Äri edenes ning 1998. aastal otsustati avada laenutustekett nimega Videoplanet. Vendelin ei hakanud jalgratast leiutama ning võttis eeskujuks USA-s edukalt tegutseva Blockbusteri. Laenutust alustas Videoplanet Statoili jaamades. Täna käib põhilaenutus iseseisvates 20–300-ruutmeetristes esindustes, kus saab ligi võtta ka näksimist ja karastusjooki.
Uue tulija suur plaan
Tänu edukale koostööle Warneriga sai V&K Holding ka 20th Century Foxi, MGM/UA ja New Line Home Entertainmenti esindusõigused. Hiljuti asuti esindama ka Buena Vista ja Paramounti kompanii tooteid. Videoplanet laenutab Eestis kuus keskmiselt 40 000 videokassetti.
Alles mullu videolaenutusketi loomist alustanud Sonatiini müügijuht Tõnu Peit tunnistab, et Videoplanet on läinud neist aastatega pikalt ette. “Aga läheneme neile suure kiirusega. Videoplanet enam ei laiene nii jõuliselt, nad on suunanud oma jõu rohkem Leedu turu hõivamisele,” sõnab Peit. Leedus on Sonatiinil väike eelis, sest seal on nende käes rohkem Hollywoodi suurstuudiote leviõigusi kui Eestis ja Videoplanet peab oma laenutuste tarvis ostma filme Sonatiinilt.
Eestis Videoplanetite arv tõepoolest enam eriti ei kasva. Küll aga areneb kett kvaliteetsemaks. Väikeste riiulite asemel tehnikapoe nurgas avatakse suuri 100-ruutmeetriseid esinduskauplusi ja põhiline rõhk on pandud Läti ja Leedu turu hõivamisele. Finantsilist tuge pakub ka eelmisel aastal vahetunud uus omanik, milleks on Soome suurimasse meediakontserni Sanoma WSOY kuuluv Finnkino Oy. Mõned aastad tagasi omandas Finnkino ka MPDE, mis on näiteks Tallinnas Coca-Cola Plaza omanik.
Miks nii edukas?
Videoplaneti edu taga on eelkõige see, et nad olid omal ajal esimesed, kes alustasid legaalsete filmide videolaenutusega. Videoplanetis on alati hittfilmid saadaval mitmes, vahel isegi mitmekümnes eksemplaris. Samal ajal teised laenutused ostavad neid filme ühekaupa. Superhitte kaks, maksimaalselt kolm eksemplari. Seega on nõutud filmid tavaliselt alati olemas, samal ajal, kui maakohtades on hittfilmile isegi kuupikkused järjekorrad.
Erinevalt väikestest keldrilaenutustest ei ole Videoplanetis kunagi näritud ja räpaste karpidega filme. Ka Videoplanetite disain on meeldiv, meeldejääv logo, uued filmid alati esile toodud, TOP-id ära näidatud. Kõik see meeldib kaubanduskeskuste omanikele, kes eelistavadki rendipindade konkurssidel just Videoplanetit. Kaubanduskeskustes käib tohutult palju rahvast, seega on just seal kõige paremad kohad laenutusele, mis tagab jällegi Videoplanetile edu.
Videoplanet on tõstnud teenuse standardi kõrgele ja hõivanud kõik magusamad laenutuskohad. “Kuid ruumi veel on, Videoline’i punkte on plaanis luua enam-vähem igale poole, kus see majanduslikult ennast ära tasub,” sõnab Tõnu Peit. Ta ennustab, et mõne aasta pärast on Eestis vaid Videoplanet ja Videoline.” Väikefirmade laenutustel läheb raskeks, sest laenutusõigusega filmide ostuhind kallineb ja nad ei suuda suurte kettidega võistelda ning kõiki filme sisse osta,” ütleb ta. Mitmed laenutused näevad oma kurba saatust ette ja on teinud Sonatiinile ettepanekuid tulla frantsiisilepinguga Videoline’i kaubamärgi alla, mis võimaldaks neil edasi kesta.
Vene tarbijad sihikul
Mõlemal firmal on korralik kliendikaardisüsteem, mis võtab laenutajalt vajaduse iga filmi eest tagatisraha maksta. Hindade poolest on Videoline mõne-võrra odavam.
Ivar Vendelin tervitab uut konkurenti ja ütleb, et on alati uute legaalsete videolaenutuste poolt. “Kui neil läheb hästi, siis nad ostavad ju meilt ka filme,” sõnab ta.
Päris täpselt laenutuste sortiment siiski ei kattu. Videoplaneti sortimendis on valdavalt V&K Holdingu enda sissetoodud filmid ja mitmekesisuse mõttes ka teiste levitajate filme.
Videoline’is on omakorda valdavalt Sonatiini toodang ja vähemal määral teiste levitajate filme, mille seas on kindlasti hittfilmid ja venekeelse pealelugemisega filmid. Videoline’ist leiab ka palju Euroopas valmistatud väärtfilme.
Vendelini sõnul peab iga firma leidma oma näo. Videoplanet on tema sõnul kui laenutusturu CC Plaza, kus eelistatakse filme, millel on suur publikumenu. Samas on ka kohti, kus näidatakse väiksemale publikule väärtfilme. “Selline on meie valik, igal firmal on limiidid, me ei püüa rahuldada kõikide vaatajate huve,” sõnab Vendelin. Sonatiini suur valik Vene filme annab neile võimaluse olla ka venekeelsele vaatajaskonnale suunatud laenutuskett.
Veel hiljuti oli Sonatiini käes trump, neil oli Baltikumi suurim VHS-filmide tirazŠeerimisstuudio. Nad said filme valmistada odavama hinnaga kui konkurendid, ja tänu sellele sai Sonatiin ka filme odavamalt müüa või siis rohkem kasumit teenida. Kuid ühel hetkel võib see stuudio muutuda ristiks kaelas. VHS hakkab jääma eilsesse päeva. Küll mitte veel laenutusturul, aga eelmise aasta lõpus osteti filme “Trooja” ja “Päev pärast homset” esimest korda DVD-l rohkem kui VHS kassetil. Vendelin räägib, et tema on oma otsustes DVD edendamisel vaba ega piira selle levikut. See on ka üks põhjus, miks Hollywoodi tippstuudio Paramount eelistas esindusõiguste andmisel hiljuti V&K Holdingut Sonatiinile, kes oli seni seda teinud.
