Amet jõudis möödunud aastal mitmel korral Eesti Posti turgu valitseva positsiooni ärakasutamise eest väärteomenetluse käigus trahvides järeldusele, et väiksemate ja lihtsamate rikkumiste jaoks kujundatud menetlusliik on suurte ja keeruliste majandussüütegude menetluseks sobimatu, kas või juba seepärast, et trahvid on võrreldes teiste riikidega väga väikesed ja aegumistähtajad liiga lühikesed, selgitab amet oma mulluses kokkuvõttes, kirjutab Äripäev,

Konkurentsiameti juht Märt Ots ei osanud täpselt öelda, kui suured peaksid trahvid olema, et monopolide korralekutsumine töötaks: "Eestis on see probleem, et trahvisumma on piiratud konkreetse rahanumbriga."

Ta tõi näitena, et tegemist võib olla väikese monopoliga, näiteks väikese linna vee-ettevõtte, kelle käive on 0,5 miljonit aastas, ja teiselt poolt on meil suured monopolid, kelle käive võib olla 500 miljonit aastas. "Kuna neil kõikidel on peal niinimetatud piirsumma, siis selles probleem ongi, kui lubatud trahvimäär on maksimaalselt ca 30 000 eurot, siis mõne väikeettevõtte võib selline trahvisumma pankrotini viia. Suure monopoli jaoks on see niivõrd väike, et ei panegi tagajärgedele mõtlema," selgitas Ots.