Konkurentsiamet nõuab Eesti Energialt selgitusi
Mõlemad kaebused puudutavad meediast läbi käinud vaidlusi — kahele väikeettevõttele elektrimüügi peatamist ning Viru-Nigula tuulepargi vooluvõrgust väljalülitamist.
Vahetult pärast elektrimüügi lõpetamist 1. veebruaril jõudis konkurentsiametisse AS-i Kulon kaebus, mille tõttu uurib amet, kas Narva Elektrijaamade otsus peatada elektrimüük kahele võrguettevõttele — AS Kulon ja AS Sagro Elekter — oli põhjendatud.
Narva Elektrijaamad väitis eile, et oli sunnitud elektrimüügi väikefirmadele lõpetama, kuna ei saanud olla kindel, et siseturu tarbeks toodetavat elektrit, millelt on Eesti tarbijate arvelt makstud CO2 heitmekvoodi tasu, vaheltkasuga edasi ei ekspordita.
Pärnus Savi tänava tööstuspiirkonnale elektrit jaotava AS-i Kulon juhataja Lembit Arusaar ütles arileht.ee-le aga, et Kulon ostab elektrit bilansihalduri Baltic Energy Partnersi kaudu, keda see vaidlus tegelikult puudutab.
“Juriidiliste nüansside tõttu kirjutasin konkurentsiametile avalduse mina,” tunnistas Arusaar.
Bilansihaldur Baltic Energy Partners (BEP) teataski eile, et Narva Elektrijaamade elektrimüügi peatamise otsuse taga peitub tegelikult Eesti Energia, kes tahab väikeettevõtteid kallimat bilansihaldusteenust pakkuva Eesti Energia juurde suunata.
BEPi juht Peeter Pikk ütles arileht.ee-le, et jutt heitmekvoodist ning ekspordist on vaid ettekääne. “Eesti võrguettevõtjad ega BEP pole tänasel päeval elektrit eksportinud,” sõnas Pikk.
BEP aitab väikestel võrguettevõtetel elektrit osta ning suuri koguseid mitme ettevõtte vahel paindlikumalt jaotada. Uuest aastast lubab Narva Elektrijaamad osta elektrit aga ka väiksemates kogustes.
Pärast Narva Elektrijaamade otsust oli BEP sunnitud elektrit juurde ostma teistelt elektritootjatelt — Põlva jõujaamast ning Latvenergo Kaubandus. Elekter on kokkuvõttes kallim, kuid Pikk kinnitab, et võrguettevõtted saavad elektri varem garanteeritud hindadega.
