Tallinna Vee erastas 2001. aastal Tallinna linn, kes sellel ajal ja kuni 31. oktoobrini 2010 oli Eesti Vabariigi poolt määratud veeteenuste regulaatoriks vastutades nii veeteenuste korralduse kui tariifirežiimi eest. Erastamise eesmärgiks oli Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks, teatas Tallinna Vesi börsile.

2010. aasta novembris esitas Tallinna Vesi konkurentsiametile koos kõigi seaduses nõutud dokumentidega taotluse, milles palus kooskõlastada 2011. aasta tariifid, millega oleks kaasnenud tänavu tariifide tõus 3,5 protsendi võrra.

Konkurentsiamet keeldus teisel mail taotluse rahuldamisest, põhjendades seda muudatustega kehtivas õiguses, mis viidi sisse 2010. aasta augustis vastu võetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusega.

Juunis läks Tallinna Vesi konkurentsiameti vastu kohtusse.

Halduskohtule esitatud vastuses ettevõtte kaebusele on konkurentsiamet asunud seisukohale, et Tallinna linnavalitsuse poolt erastamise läbiviimisel veeteenuse hinna kujundamisel kasutatud põhimõtted olid ebaõiged ning vastuolus erastamise ajal kehtinud õigusega.

Nii on konkurentsiamet väitnud et „veeteenuse hinna kujundamine tulenevalt [erastamise käigus esitatud] pakkumisest ei ole lubatud“, et „ei saa nõustuda asjaoluga, et veeteenuste hinna osas võiks teha pakkumist väidetava eesmärgiga saavutada väikseim võimalik tariifi tõus“ ning „on vale [...] väide, nagu erastamislepingust tulenev tariifirežiim oleks täielikus kooskõlas erastamise ajal kehtinud seadustega.“.

Tallinna Vesi on konsulteerinud juriidiliste nõustajatega ja ei saa ühelgi juhul nõustuda Konkurentsiameti viidatud seisukohaga ning kavatseb need vaidlustada käimasolevas halduskohtumenetluses. Ettevõte ei oska hinnata, kuidas täpselt võiks konkurentsiameti seisukoht mõjutada ettevõtte edasist tegevust.