V&K Holdingule kuulub muu hulgas videolaenutuskett Videoplanet.

“V&K Holdingu vastu esitatud kaebus oli küllaltki mahukas – see puudutas näiteks hindade pealesurumist ning filmide edasimüügist keeldumist,” ütles konkurentsiameti avalike suhete nõunik Margit Mikk-Sokk. Ta lisas, et avalduse konkurentsiametile esitas konkureeriv videolaenutuskett VideoClub.

Filmid märtsist saamata

OÜ VideoClub juht Erko Vaks ütles, et V&K Holding, kes on mitmete Hollywoodi filmistuudiote esindaja Eestis, pole ettevõtet filmidega varustanud märtsist alates. Vaksi hinnangul on seetõttu VideoClubi klientidel jäänud nägemata umbes 30 linateost. Samuti küsivat V&K Holding filmide eest põhjendamatult kõrget hinda. “Loodame, et olukord muutub paremaks,” ütles Vaks eile.

##V&K Holdingu juhataja Ivar Vendelin ütles, et konkurentsiameti eelmise reede “külaskäiku” ei saa siiski otseselt reidiks nimetada. “Oleme tõusnud arvestatava turujõuga ettevõtteks. Seetõttu kehtivad meile natuke teised reeglid kui varem,” ütles Vendelin, kelle sõnul tutvustasid konkurentsiameti esindajad läinud reedel muu hulgas uue staatusega kaasnevat.

“Oli ka teine pool. Teatud konkurent (VideoClub – toim.) oli esitanud konkurentsiametile avalduse meie suhtes,” ütles Vendelin.

Tema sõnul lõpetati VideoClubiga filmide varustamise leping seetõttu, et viimane rikkus lepingu tingimusi. “V&K-l on videolaenutuse ja -müügi lepinguid sadade firmadega, kusjuures leping lõpetatakse ainult seda rikkunud firmaga. Viimase aasta jooksul on selliseid lõpetamisi olnud kaks,” ütles Vendelin. “VideoClub on meid aastast aastasse ning kuust kuusse laimanud.”

V&K Holding esindab Eestis mitmeid suuri ning nimekaid filmikompaniisid, nagu näiteks 20th Century Fox, WB, New Line Cinema, MGM, Columbia TriStar ning Paramount Pictures.

Margit Mikk-Soku sõnul esitas V&K Holding kõik konkurentsiameti poolt nõutud dokumendid. “Praegu käib saadud dokumentide kallal töö. Eeluurimistähtaeg on 7. juunil, kuid see võib pikeneda,” ütles Mikk-Sokk.

Otsuse langetab kohus

Juhul kui konkurentsiamet leiab V&K Holdingu tegevuses seaduserikkumisi, esitatakse uurimismaterjalid prokuratuurile. Prokuratuuril on õigus materjalid omakorda edastada kohtule, kes langetab lõpliku otsuse.

“Eesti on alates eelmise aasta 1. septembrist ainus Euroopa riik, kus konkurentsiseaduse rikkumisi on võimalik kriminaalkorras karistada,” lausus Mikk-Sokk.

Konkurentsiseaduse rikkujaid saab alates eelmise aasta septembrist üsna karmilt karistada. Nii saab näiteks füüsilist isikut (näiteks ettevõtte juhti) karistada kuni kolmeaastase vabadusekaotusega ning firmat trahvida maksimaalselt kuni 250 miljoni kroonise trahviga.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos on varem Päevalehele öelnud, et aastas puutub amet konkurentsiseaduste rikkumistega, mida võiks klassifitseerida kriminaalkuriteona, kokku umbes kümnel korral.