Eesti Raadio (ER) peadirektor Ain Saarna ütles ETAle, et avalduse põhjuseks on ERSKi hinnakujundamise metoodika, mille tulemusel tõuseks Eesti Raadio tariifid viis protsenti. Kui möödunud aastal maksis Eesti Raadio ERSKle saatjate rentimise eest 15 miljonit krooni, siis uute tariifide järgi tõuseks hind miljoni krooni võrra.

"Kuna ER juhatus on seisukohal, et uued hinnad on põhjendamatult kõrged, soovitas ringhäälingunõukogu anda uued hinnad konkurentsiameti menetlusse, kes kaasates sõltumatuid eksperte vaataks hinnakujunduse üle," ütles Saarna. "Kuna Eesti Raadiol omal saatjate võrku ei ole ja ainsana Eestis on saatekeskusel rahuldav saatjate võrk, oleme sunnitud neilt ka saatjaid rentima," nentis Saarna.

ERSK kavatseb inflatsiooni ja elektri hinna kasvu põhjendusel tõsta 2001. aasta algusest telekommunikatsiooniteenuse hinda nelja-viie protsendi võrra.

"Kuna ringhäälingu saatekeskuse enda tarbitavad ressursid on kahe aasta jooksul kallinenud üle kümne protsendi, kuid saatekeskuse teenuste hinnad on olnud kaks aastat samad, on neljaprotsendine hinnatõus suhteliselt tagasihoidlik," ütles ERSK finantsdirektor Aare Siimon ETAle.

Elektrienergia hind on saatekeskusele kallinenud 11,7 protsenti, Eesti majanduses toimuv inflatsioon on olnud 10-11 protsenti.

ETV peadirektor Aare Urm ütles ETAle, et ringhäälingu saatekeskuse uue hinna järgi tõuseks ETV saadete edastamise hinnad kümme protsenti. "Kuna saadete edastamine on niigi üks kulukamaid teenuseid televisioonis, on lubamatu, et ERSK kasutab ära oma monopoolset seisundit," nentis Urm.

Tänase seisuga on ETV saadete edastamise eest saatekeskusele võlgu ligi neli miljonit krooni, mille tasumiseks on sõlmitud pooleaastane maksegraafik. Aastas maksab ETV saadete edastamise eest saatekeskusele üle kümne miljoni krooni.

Kanal 2 peadirektor Urmas Oru ütles ETAle, et Kanal 2 jõudis saatekeskusega uutes hindades kokkuleppele, mille järgi kallineb Kanal 2 saadete edastamine enam kui viis protsenti. Kanal 2 maksis möödunud aastal ERSK-le saadete edastamise eest veidi alla kümne miljoni krooni. "Kui konkurentsiamet leiab, et saatkeskuse hinnad on põhjendamatult kõrged, peab saatekeskus ka meie hinnad üle vaatama," lisas Oru.

TV3 tegevdirektor Mart Luik ütles ETAle, et kuigi hinnaläbirääkimised kestsid ligi neli kuud, jõuti lõpuks ka kokkuleppele. Luige sõnul kasutab TV3 teistest telekanalitest erinevalt kõige kaasaegsemaid saatjaid, makstes ka teistest kõrgemat hinda. Luik ei avalikustanud, kui palju TV3 aastas saatekeskusele saadete edastamise eest maksab, viidates lepingus olevale konfidentsiaalsuse nõudele.

TV1 peadirektor Rait Killandit ei õnnestunud ETAl TV1-lt RSK uue hinnapakkumise kohta kommentaari saada. Siimoni sõnul on TV1 põhiteenuse klient vaid Tallinna teletornis ja ülejäänud kohtades on neil enda saatjad, mistõttu maksab TV1 saatekeskusele ka kõige vähem.

ERSK pakub telekommunikatsiooni teenust oma saatevõrkude vahendusel, mille koosseisu kuuluvad saatjad, antennid ja muud saateseadmed, samuti infrastruktuur mastide näol. Hinnad on kalkuleeritud igale saatjale eraldi. Teenuse tasu koosneb kahest komponendist. Üks komponent väljendab tasu teenuse kasutamise võimaluse eest ja teine tasu teenuse tegeliku kasutamise eest ehk kuutasu ja tunnitasu.

Kõigi saatjate hindade kaalutud keskmine hinnatõus on neli protsenti, kusjuures osa hindu langeb kuni 40 protsenti, lisas Siimon. "Kuigi saatekeskus on mõne teenuse osas monopoolses seisundis, jälgime oma hinnapoliitikat väga hoolikalt ja arvestame nii olemasoleva kui ka potentsiaalse konkurentsiga," lisas Siimon.

ERSKi möödunud aasta käive oli 60 miljonit krooni ja kasum 20 miljonit krooni ning varade maht 31. oktoobri seisuga 195,2 miljonit krooni.

Saatekeskuse hinnad on vastavalt telekommunikatsiooniseadusele kulupõhised ja kalkuleeritud ühesugustel alustel kõigile isikutele. Hinnad peavad tagama ettevõtte konkurentsivõime pakutavate teenuste turul, äriplaanis arvestatud omakapitali tootluse ning ettevõtte väärtuse suurenemise pikaajalises perspektiivis.