Konkurentsivõime tuleb saavutada heaolu ühiskonna raames

Eestil pole alternatiivi võimalikult kiirele üleminekule teadmispõhisele majandusele. See mõte läbib ühisosana kõiki viimasel ajal välja käidud arenguvisioone.

Küsimus on vaid läbimurde teedes. Rahvusvaheline kogemus osutab siin vähemalt viiele hoovale.

Esimene on riigi tippotsustajate üleminek teadmispõhisele töökorraldusele. See tähendab eelkõige uurimistöö ning analüüsi järjepidevat ühildamist riiklike strateegiatega.

Teiseks hoovaks on koosmeele kujundamine põhiküsimustes. See toimub eelkõige arvamusliidrite tulevikku vaatavatel diskussioonidel ja foorumitel.

Määrab aga inimene. Läbimurdefaktoriks pole ainult kõrgetasemelise inimkapitali olemasolu, vaid sellel baseeruv kvalitatiivne hüpe, mis tagab efektiivsete koostöövõrgustike väljaarendamise.

Ülioluline on innovaatilisuse kultiveerimine ühiskonnas. Innovatsiooni mõiste peab muutuma arusaadavaks ning uuenduslik mõtteviis leiab laiemat kandepinda nii kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes, traditsioonilistes tööstusharudes kui ka avalikus sektoris.

Vaja on ka riigi otsest toetust uutele ettevõtetele, et tegevust alustades aidata neil läbida “surmaorg”. Selleks on riigi osalusega riskikapitalifondid.

End praktikas tõestanud ning rahvusvahelise tunnustuse pälvimise näitena võib siinkohal tuua fondi-ajutrusti SITRA, mis on tõhusalt kaasa aidanud Soome kiirele arengule.

Ajalooline kogemus näitab, et arenguhüpe ei ole mitte niivõrd tehnoloogiline, kuivõrd kultuuriline küsimus. SITRA kujundas aastate vältel välja vajaliku kandepinna struktuurseteks muutusteks Soome ühiskonnas, mis tagas omakorda ülemineku teadmispõhisele majandusele. Soome ja teiste Põhjamaade eripäraks on tugeva rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamine heaoluühiskonna raames, mitte selle arvel.