"Ikka leiab võimul istuv valitsus ja tema poolt tellitud eksperdid, et asi ei tasu ära ja pole mõtet sellega tegeleda. Juhindutakse emotsioonidest või lüüakse lihtsalt käega.
Paljud Haapsalu inimesed, raudtee taastamise intsiatiivgrupp ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja tema Läänemaa ringkond nii ei arva. Initsiatiivgrupi üks vedajaid, Neeme Sihv, EKRE Läänemaa ringkonna liige, on kindel et asi tuleks ära teha ja kahju asemel hakkab see tulevikus tooma regionaalsele arengule hoopis palju kasu," kirjutab Espenberg.

Ta möönab, et see pole odav lõbu, aga kätkeb endas ka palju plusse nagu suur veovõime, kiirus ja mugavus. Ja kui viimased tagatud, siis on raudtee rajamine igati õigustatud. Samas ei ole tema sõnul tõsiseltvõetav väide, et Haapsalu raudtee ülalpidamine maksaks aastas 5 miljonit eurot, (mis tähendaks suurt lisadotatsiooni). "Seda sel ajal kui peaaegu sama raha eest peetakse üleval kogu Edelaraudtee infrat pikkusega üle 200 km, raudtee Rohukülani on vaid 60 km," märgib ta.

"Sihv arvab, et on olemas head võimalused alustada rautee projekteerimist ja uuesti ehitamist. Selle asemel aga jätkub Läänemaa piirkondade tühjenemine ja taandareng," pahandab Espenberg.

EKRE juhatise liikme sõnul moodustab Läänemaa koos saartega küllaltki olulise majanduspiirkonna, ja kui liini pikendada Rohukülani saaks inimesed mugavalt ka Hiiumaale. "Ühe osa moodustaksid kaubaveod, sest regioonis paikneb mitmeid olulisi ettevõtteid. Rajatakse uusi tööstuskülasid, nende korraliku käivitumise üks eeldus oleks just raudtee olemasolu. Seda enam, et on tooteid, mida oleks mugavam vedada just nimelt raudteel," kirjutab ta.

Teise grupi moodustaksid igapäevased või pikema perioodiga reisijad, näiteks need, kes praegu Tallinnas või Keilas tööl käivad ning hetkel kas bussiga loksuvad või isikliku autoga hirmkallist bensiini kulutavad. 

Kolmanda ja oluliselt tähtsa reisijategrupi moodustaks tema sõnul kahtlemata turistid.
"Miks ei võiks Haapsalu muutuda Romantikapealinnaks? Tulevad siia ju nii välismaised kui kodumaised puhkajad. Väga paljud Eesti arengukavad näevad ette turismi kui majandusharu eelisarendamist Eesti erinevates regioonides. Ja vaadata on Läänemaal palju – alates õdusast kuurort- ja spaalinnast Haapsalust lõpetades eksootilise Hiiumaaga, kuhu rongi olemasolu (Rohukülani) korral saaks ju lausa minna jalgrattaga. Ei ole saladus, et Läänemaale tuleb kokku arvestatav hulk linnuvaatlejaid üle kogu maailma," kirjutab Espenberg.

Ta rõhutab, et dotatsioonist pole seni maailmas pääsenud ükski ühistranspordi liik, aga kasu on sellest kogu regioonil ja riigil tervikuna.

"Raudtee tõmbab käima kogu piirkonna arengu ökonoomika, kuid on kasulik ka muus mõttes nagu sõjaline ja tsiviilkaitseline aspekt. Kokkuhoiu huvides võiks panna diiselrongi alguses käima näiteks Riisipereni ja sealt viiks elektrirong inimesed Tallinnasse. Samas on mõttekam muidugi rajada raudtee koss kontaktvõrguga. Neeme Sihv prognoosib, et tipptunnil võiks liinil olla kuni 300 või rohkemgi reisijat tunnis, mis on juba väga tasuv number ka raudtee jaoks," põhjendab ta idee jumekust.

"Kohalikud omavalitsustegelased tegid juba ammu ühispöördumise valitsuse poole, kuid kahjuks kohal käinud tegelased jätavad kindla jah-sõna järjepidevalt ütlemata.Inimesed ootavad rongi. Juba 19 pikka aastat," nendib ta lõpetuseks.

Loe Urmas Espenbergi pikemat arvamuslugu Lääne Elu veebist.