Kontrollikoja eriaruanne: Kreeka abiprogrammid on täidetud vaid osaliselt

Vaatamata kolmele abiprogrammile vajab Kreeka selle aasta keskpaiga seisuga endiselt
välisfinantstoetust ja kontrollikoda leidis, et programmide eesmärgid on täidetud ainult piiratud ulatuses, selgub Euroopa Kontrollikoja eriaruandest.

Kontrollikoda uuris, kuidas Euroopa Komisjon on juhtinud Kreeka kolme makromajanduslikku kohandamisprogrammi ning jõudis järeldusele, et üldjoontes muutis programmide ülesehitus reformide edenemise Kreekas küll võimalikuks, kuid kontrollikoda tuvastas puudusi ning esitas komisjonile mitu soovitust tulevaste toetusprogrammide kohta.

Kuigi pärast ühinemist euroalaga oli Kreeka nautinud majanduse kiiret kasvu, mida
soodustasid lihtne juurdepääs laenudele ja helde eelarvepoliitika, paljastas üleilmne finantskriis Kreeka nõrgad kohad: suurenev makromajanduslik tasakaalustamatus, suured valitsemissektori võlad ja välisvõlad, nõrk väline konkurentsivõime, jätkusuutmatu pensionisüsteem ja nõrgad institutsioonid.
Koos paljastustega ametliku statistika võltsimise kohta mõjutasid need rahvusvahelist usaldust. Hind, mida Kreekal tuli maksta finantsturgudel laenamise eest, muutus jätkusuutmatuks ning 2010. aasta aprillis palus riik euroala liikmesriikidelt ja IMFilt finantsabi.

Esimeses Kreeka makromajanduslikus kohandamisprogrammis lepiti kokku 2010. aastal ja see hõlmas 110 miljardi euro väärtuses vahendeid. Hoolimata võetud eelarve- ja struktuurimeetmetest ning võla restruktureerimisest 2012. aastal ei olnud see aga piisav, et riik saaks finantsturgudele naasta. Seepärast lepiti kokku veel kahes programmis: 2012. aasta programm hõlmas 172,6 miljardit eurot ja 2015. aasta programm 86 miljardit eurot.

Kohandamisprogrammide eesmärk oli tegeleda Kreeka majandusliku tasakaalustamatusega ja vältida selle kaudu Kreeka majanduskriisi ülekandumist ülejäänud euroalale. Programmidega püüti saavutada Kreekas kindlat ja jätkusuutlikku majandus- ja finantsolukorda ning taastada Kreeka suutlikkus end täielikult finantsturgudel rahastada.

Kontrollikoda märgib, et Kreeka vajab 2017. aasta keskpaiga seisuga jätkuvalt välist finantsabi, mis näitab, et varasemad programmid ei suutnud (muu hulgas rakendamisel esinenud puudustest tulenevalt) taastada riigi suutlikkust rahastada oma vajadusi turgudel. Programmi täpsemad eesmärgid täideti ainult piiratud ulatuses:

• majanduskasvu taastamine: SKT vähenes programmide jooksul enam kui veerandi võrra ja esialgsete plaanide kohaselt 2012. aastale kavandatud majanduskasv Kreekas ei taastunud;
• riigi rahanduse jätkusuutlikkus: toimus suuremahuline eelarve konsolideerimine struktuurse eelarvepositsiooni vallas, kuid kahjulike makromajanduslike muutuste ja olemasoleva võla intressikulude tõttu jätkas suurenemist valitsemissektori võla suhe SKTsse;
• finantsstabiilsus: programmidega tagati lühiajaline finantsstabiilsus, kuid need ei suutnud ära hoida pankade bilansside järsku halvenemist (põhjuseks oli peamiselt makromajanduslike näitajate ja poliitilise olukorra ebasoodne muutumine); lisaks oli piiratud pankade suutlikkus reaalmajandust rahastada.

Reformide kavandamise ja elluviimise üksikasjalik analüüs neljas tähtsas poliitikavaldkonnas (maksustamine, avalik haldus, tööturg ja finantssektor) annab kontrollikoja tõdemuse kohaselt eriilmelise pildi. Avaliku halduse ja maksureformidega säästeti eelarvevahendeid, kuid struktuuriliste osade elluviimine oli kehvem. Tööturg on muutunud paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, kuid kolmanda programmi täiendavad regulatiivsed muudatused on veel ellu viimata. Finantssektorit restruktureeriti märkimisväärselt, aga selle hind oli pangandussüsteemi süstitud enam kui 45 miljardit eurot, millest võib tagasi saada vaid väikese osa. Kõigis poliitikavaldkondades oli mitme tähtsa reformi elluviimine kas ebatõhus või selles esines suuri viivitusi.

Üldjoontes muutis tingimuste ülesehitus küll reformide edenemise võimalikuks, kuid kontrollikoda tuvastas sellegipoolest puudusi. Mõningad tähtsad meetmed ei olnud piisavalt põhjendatud või neid ei olnud kohandatud sektorite konkreetsete puuduste järgi. Teiste puhul ei võtnud komisjon kavandamisprotsessis igakülgselt arvesse Kreeka rakendussuutlikkust ning seega ei kohandanud vastavalt ei nende ulatust ega ajastust. Lisaks leidsid audiitorid tingimusi, mille kohaldamisala oli liiga kitsas, et see oleks vähendanud sektori peamisi tasakaalustamatuse tegureid, ja programmi peamist tasakaalustamatust käsitlevaid meetmeid, mida võeti hilinemisega.

Kontrollikoja soovitused
Euroopa Komisjon peaks:

• a) täiustama toetusprogrammide kavandamise menetlusi, andes eelkõige ülevaate tingimuste sisu põhjendamiseks vajalikust analüütilisest tööst;
• b) seadma tingimused paremini tähtsuse järjekorda ja määratlema meetmed, mida on kiiresti vaja, et vähendada programmide eesmärkide täitmise seisukohast olulist tasakaalustamatust;
• c) tegelema vajaduse korral majanduse tasakaalustamatuse probleemidega ning tagama, et programmid oleksid lõimitud riigi üldisesse kasvustrateegiasse
• d) looma vajaduse korral selged menetlused ja määratlema peamised tulemusnäitajad, et programmide järelevalve oleks süstemaatiline ja dokumentatsioon täpne;
• e) tegelema kohe alguses põhjalikumalt andmelünkade täitmisega;
• f) püüdma jõuda programmipartneritega kokkuleppele, mis paneks täpselt ja läbipaistvalt paika koostöö rollid ja meetodid;
• g) dokumenteerima paremini programmi ülesehituse aluseks olevad eeldused ja majanduslike arvutuste muudatused;
• h) olema süstemaatilisem reforme ellu viiva liikmesriigi haldussuutlikkuse ja tehnilise abi vajalikkuse hindamisel. Tingimusi tuleks kohandada käesoleva analüüsi tulemuste järgi;