Alles jäetakse vaid need koolitused, mis organisatsioone igapäevaselt toime aitavad tulla. Meelelahutusliku sisuga, nn naerukoolitustel võib olla kriips peal.

Koolitusfirmade Invicta ja Arico tegevjuht Peeter Puskai hinnangul on koolitusmahud kahanenud umbes veerandi jagu. Leidub küll ettevõtteid, kes koolitusmahte suurendavad, kuid suurkliendid ning ministeeriumide koolitusvaldkonna eest vastutajad räägivad Puskai sõnul 20-50 protsendi suurustest kärbetest.

OÜ Inscape Koolitus juht Heili-Riina Sõmeri sõnul on paljud kliendid öelnud, et mahud on vähenenud kuni poole võrra.

“On ka neid organisatsioone, kus planeeritakse vaid üksikuid koolituspäevi, mida kasutatakse eelkõige seadusandluse uuendustega kursis olemiseks,“ ütles Sõmer.

„Õnneks elavdavad veidi turgu sotsiaalfondi inimressursi arendamise meetmed,“ lisas ta.

Raskemal ajal on (eriti vaesemad) ettevõtted sunnitud koolitused ritta panema ning jätma alles vaid need, mis ellu aitavad jääda. „Klientide tagasisidest tuleneb see, et igasugu naerukoolituste aeg on otsas,” sõnas Puskai. “Nõudlust omab vaid igapäevaelus toimetulekut toetav praktiline kompetents.”

Teenindus kannatab

Sõmeri sõnul vähenes juba eelmisel aastal oluliselt teeninduskoolituste maht. “See hakkab paljudes teenindusasutustes teeninduse taseme langusena juba ka silma paistma,“ sõnas Sõmer.

Hiljuti kolmandiku töötajaskonnast osalisele tööajale määranud ehitusvahtude ja vuugihermeetikute tootja Krimelte on sel aastal sunnitud koolituskulusid vähendama “oluliselt”. Ainus, mida ettevõte tegevjuhi Alar Salumi sõnul kindlasti ei vähendata, on töötajate ohutust ja oskusteavet puudutavad koolitused.

„Krimelte puhul on tegemist keemiatööstuse ettevõttega ning hädaolukordades tegutsemise oskus ja valmidus on meie töötajate puhul kriitilise tähtsusega,“ selgitas Salum.

Eesti Energia seevastu kuulub nende ettevõtete hulka, kes koolituskulusid ei kärbi. „Ka rasketel aegadel on oluline investeerida töötajate koolitusse, juhtide arendamisse ning erialasesse täiendõppesse,” leidis Eesti Energia personalidirektor Riina Varts. Ta lisas, et ettevõte on alati kriitiliselt vaadanud kõiki koolitusturu pakkumisi.

Konverentsile viie asemel kaks osalejat

“Ühe võimalusena näeme erinevate seminaride ja konverentside külastamise optimeerimist ning sisekoolituste aktiivsemat kasutamist. Rasketel aegadel võib alternatiiviks olla konverentsidel osalemise võimaldamine ühele või kahele töötajatele, kes hiljem jagavad saadud teadmisi kolleegidega sisekoolituste raames,” sõnas Varts.
Mis siis juhtub, kui töötajaid enam ei koolitata? „Lühiajalises perspektiivis ei pruugi see katastroofi kaasa tuua ja väljakujunenud küpses organisatsioonis, mis varasmatel aastatel regulaarselt koolitanud ehk isegi mitte tunda anda, kuid probleemid ja vajadused kuhjuvad ja mõne aja pärast ei saa neid enam eirata. Eks siis on oodata uut koolitusbuumi,“ leidis Sõmer.
„Praegu võivad ettevõtted loota ka sellele, et seoses koondamistega on tööjõuturul enam kompetentsemat tööjõudu, kes on juba piisavalt koolitatud. Osaliselt vastab see ehk ka tõele, kuid uude organisatsiooni sisseelamisel on ka koolitustel oma osa. Samuti vajavad suurema pingega ja stressiolukorras töötavad inimesed koolituse kaudu turgutust.“
Koolitusrahade vähenemine mõjutab tugevalt koolitusturgu. Puskai sõnul ettevõtted otseselt raskustes veel ei siple, kuid teisel poolaastal võib kõike juhtuda. Ettevõtted on seetõttu sunnitud mõtlema ühinemistele. “Ka mõningaid müügiettepanekuid on laualt läbi käinud,” nentis Puskai.


1 küsimus:
Kas ettevõtted kaasavad rasketel aegadel muutuste läbiviimisel ka konsultante või tegutsevad pigem „iseenese tarkusest"?

Heili-Riina Sõmer:

Konsultatsiooniteenuse sisseost minu hinnangul küll kasvanud pole, pigem on ka konsultatsiooniturg langenud. Enamus organisatsioone teeb kärped ikka "oma tarkusest". Mõnikord kaasatakse konsultante koondamisprotsessi. Veidi on ehk aktiveerunud ka tegelemine organisatsiooni strateegiaga – vaadatakse üle oma missioone ja visioone, sihtgruppe ja teenuseid. Sellesse tegevusse kaasatakse vajadusel ka konsultante.