Kreeka on praeguseks saanud kaks päästepaketti kokku ligi 240 miljardi euro ulatuses, kuid võib järgmise aasta teises pooles vajada veel 10-11 miljardit eurot.

"Abipakettide kontekstis peab alati arvestama seda, et kõik osapooled kipuvad olema motiveeritud rääkima oluliselt helgemast tulevikust ja kiiremast taastumisest, kui see reaalsuses võimalik on," kommenteeris Koppel ERR-i uudisteportaalile.

"Loomulikult tähendab see seda, et "otsustaval hetkel" "selgub" "üllatuslikult," et tegelikult on vaja raha veel. Ja siis veel, ja siis veel natukene," märkis ta.

"Seega ma ei julgeks spekuleerida, et nüüdne võimalik pakett viimaseks jääks," ütles Koppel.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval uudisteagentuurile Reuters, et Eesti on valmis aitama Kreekat kolmanda abipaketiga ja abistama ka teisi raskustes eurotsooni riike.

Aasta tagasi ütles peaminister Ansip Reutersile, et väsimus abipakettidest valijate hulgas ohustab ühisrahatsooni, kuid nüüd on tema toon palju optimistlikum.

„Me peame mõistma, et me ei aita mitte ainult Kreekat või teisi riike, me kaitseme ka iseennast,“ ütles Ansip intervjuus Reutersile.

„Niisiis loome me tulemüüre ja siis, kui need tulemüürid on piisavalt kõrged, ei pea me kulutama nii palju raha tulekustutusvahenditele ning kõige tõenäolisemalt ei pääse tuli meie majja. Niisiis peame me jätkama, me peame olema paindlikud,“ ütles Ansip.

„Kui me otsustasime (Euroopa Stabiilsusmehhanismi) ESM-iga ühineda, oli see paljude inimeste jaoks Eestis sõnum selle kohta, et me kaotasime just kaks miljardit eurot,“ meenutas Ansip varasemat suhtumist.

Sel ajal olid Eesti meedia ja poliitikud pahased, et üks eurotsooni vaesematest riikidest peab aitama palju rikkamat Kreekat, kirjutab Reuters.

„Me ei toeta neid mõtteid. See annab halba eeskuju kõigile teistele,“ ütles Ansip.

„Enamik eestlastest loodab, et kriis on selja taga. Isegi palgad tõusevad,“ teatas peaminister.