Korb: Patarei merekindluse kordategemine aktiivseks kasutuseks on kõigi huvides

Riigihalduse minister Mihhail Korb kohtus täna Riigi Kinnisvara ASi, Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse, kultuuriministeeriumi ning SA Kalaranna Patarei esindajatega, et kuulata ära osapoolte visioonid Kalaranna fordi ehk merekindluse tuleviku kohta.

„Patarei merekindlus on unikaalne kultuurimälestis ja olen huvitatud parima lahenduse leidmisest, et kindlus kiiresti korda teha aktiivseks kasutuseks,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Kohtumisel selgitasid osapooled oma nägemust, millised on Patarei merekindluse kasutusvõimalused arvestades objekti unikaalsust ja terviklikku linnaruumi. Arutelul osalenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, kuid selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika kohta olid arvamused erinevad.

Hoone haldajana on RKAS välja pakkunud, et hoonekompleksi kordategemiseks tuleb kaasata erainvestoreid, mis on täna teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud merekindluse korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks. Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu.

SA Kalaranna Patarei esindajad on pakkunud välja idee jätta kompleks riigi, linna või sihtasutuse/mittetulundusühingu või nende poolt moodustava MTÜ valdusse ning võtta põhiosas kasutusse paljude ja erinevate funktsioonidega kompleksina arvestades ehitise ajaloolist eripära. Müügis nähakse ohtu, et uus omanik jätab ajaloolise hoone hooletusse ja hakkab rajama eelkõige tulutoovat uut kinnisvara. Ka ei toetata kompleksi jaotamist osadeks.

Põhja-Tallinna linnaosa, kus asub Patarei merekindlus, toetab hoone rekonstrueerimisel ajaloolise kindlushoone kui ka mereääre avatuks jätmist linnaelanikele.

RKASi hinnangul maksab Patarei merekindluse kogu kompleksi rekonstrueerimine ja ülalpidamine 30 aasta vaates suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.

„Enne Patarei merekindluse tuleviku kohta lõpliku otsuste tegemist tuleb enne põhjalikult läbi kaaluda kõik väljapakutud ja võimalikud variandid,“ lisas minister Korb. „Külastan lähiajal merekindlust, et saada ülevaade Patarei hoone hetkeseisust ja renoveerimisvajadustest.“

Patarei merekindluse hoonekompleks on turvalisuse tõttu suletud külastustele alates möödunud aasta oktoobrist.