Vaht sõnas, et pärast viimast suuremat naftabarreli hinna tõusu maailmaturul ei saanud tanklaketid turul valitseva konkurentsi tõttu hinda tõsta üle 1,40 euro kütuseliitri kohta ja kõige kõrgem hind oli 1,399 eurot liitri kohta. „Sellel hetkel oleks maailmaturu naftabarreli hinna järgi oleks pidanud arvutuslik hind olema 1,43 eurot liitri kohta, aga kütuseturu sisemine konkurents hoiab hindu tagasi ja iga tanklakett võitleb oma liitrite eest," tõdes Vaht.

Vahti sõnul oli äsjamöödunud jaanipäeva paiku hind ka alla 1,30 eurot liitri kohta, mis oli taaskord turuhinnast madalam ja selle tulem, et Eesti kütuseturul valitseb tugev konkurents ja madalama hinnaga püüti eratarbimist. „Pikas plaanis on paratamatu on see, kui nafta hind maailmaturul tõuseb üle 80 dollari barrelist, tõuseb kütusehind tanklates üle 1,40 euro liitri kohta," rääkis ta.

Survestab transpordisektorit

„See, et hinnad pendeldavad üles-alla, näitab turgude närvilisust ka Eesti-sisesel turul," sõnas ta ja lisas, et tarbijale on hindade pendeldamine pigem kasulik, sest kui hinnad oleksid kõikide konkurentide juures samal tasemel, lõhnaks asi tanklakettide vahelise kokkuleppe järgi.

„Tõde on see, et Eesti on kütuseaktsiiside võrdluses Euroopas ülevalt neljandal kohal ja sisevedudega tegelevad transpordiettevõtted on pandud olukorda, kus konkureerivad järjest tugevamalt Läti ja Leedu odavvedajatega, kes tulevad Eestisse paak odavat kütust täis," tõdes Vaht.

„Lisaks tuleb arvesse võtta ka see, et transpordiettevõtetel ei tule tasuda käibemaksu, mis toob kaasa selle, et pärast käibemaksu maksmist on kohati kütuse hind juba ka Soomes odavam kui Eestis," rääkis Vaht.