Koroonakriis sundis eestlasi puhkusekulusid koomale tõmbama: suvepuhkusele kulutatakse vähem, kui algselt plaaniti

 (20)
Samas suur osa rahast jääb Eestisse!
Suvepuhkus
SuvepuhkusFoto: erakogu

Koroonakriis on pannud Eesti inimesed oma väljaminekuid hoolikamalt kavandama, selgub Ferratum Groupi tarbijauuringust. Varasemast konservatiivsem suhtumine rahasse ei ole jätnud puutumata ka suviseid puhkuseplaane.

11 riigi elanike seas korraldatud küsitlus näitab, kuidas üleilmne pandeemia mõjutas 15 000 pere finantskäitumist, millele inimesed isolatsioonis olles kõige enam raha kulutasid, kuidas oma rahaasju haldasid ning millised on tarbijate plaanid lähikuudeks. Uuringus osalenutelt küsiti ka veebipoodidest ostmise ja lemmikmakseviisi kohta ning sedagi, mida COVID-19 levikuga seoses kõige enam kardeti.

Küsimustele vastanuist enam kui pooled (66%) kavatsevad sel suvel kulutada vähem raha kui läinud suvel. Eriti konservatiivse suhtumisega rahasse ja tarbimisse paistavad 11 riigi kodanike seas silma just Eesti inimesed.

Suvepuhkusele kulutatava summa prognoos 2020

Kui mullu kavatsesid Eesti elanikud kulutada puhkusele keskmiselt 716 eurot, siis tänavu on puhkuseplaanid märksa tagasihoidlikumad ja suvitamisega seotud väljaminekutele plaanitakse kulutada 569 eurot ehk 33% leibkonna sissetulekust.

Seotud lood:

Nii Austraalia, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Soome, Saksamaa, Norra, Rootsi kui isegi Läti elanikud plaanivad leibkonna sissetulekust kulutada puhkusega seotud tegevustele rohkem kui eestlased. Meist vähem panevad raha puhkamise alla vaid rumeenlased (492 eurot). Ka proportsionaalses võrdluses on eestlaste suhtumine puhkuseaegsetesse väljaminekutesse pigem alalhoidlik.

„Eestlased kulutavad suvepuhkusele leibkonna sissetulekust sel aastal koguni 9% vähem kui eelmisel aastal. Proportsionaalses võrdluses asetab see meid ühele pulgale Rootsi ja Taaniga inimestega,“ märkis Ferratum Banki tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.

Suvepuhkuste kulutuste osakaal

Kui summeerida kõik uuringus osalenud riikide kodanike vastused, siis ilmneb, et enim kulutavad inimesed sel suvel toidule, seejärel kodu sisustamisele, lastele ja sisereisidele.Toidukaupu nimetati suurima kuluna pea kõikides riikides, vaid eestlased mainisid, et neil kulub kõige rohkem raha sisereisidele (17%).
„Tundub, et eestlastele on reisimine, eeskätt just kodumaal, väga oluline ning seetõttu läheb sel aastal paljudel reisiraha just siseturismi,“ lisas Kumpulainen. Kodumaal reisimine troonis eestlaste suviste meelistegevuste pingereas esikohal ka eelmisel aastal ning siis planeeriti samuti kõigist suvekulutustest kodumaa võlude avastamisele 17%.Tänavu on eestlastel kuluartiklitest teisel kohal toidukaupade ostmine (14%), seejärel muude tarbeesemete soetamine, siis aiandus ja meisterdamine ning viiendal kohal kulutused lastele.
Eestlaste puhkusekulutuste pingerida
Sellest järjestusest joonistub selgelt välja koroonakriisi mõju, sest mullu käisid eestlased siseturismi järel enim raha välja suveüritustele, spaa- ja heaoluteenustele, välisreisidele ning koosviibimistele ehk kõikidele nendele tegevustele, mille kasutamine, tarbimine või korraldamine on sel suvel piiratud või suisa keelatud.
Kui vaadata koroonaviiruse pandeemia mõju, olenemata riigist, inimeste igapäevaharjumustele ja -käitumisele, nähtub, et kevadkuudel oli inimeste peamiseks tegevuseks telerivaatamine (15%) ning video- ja telefonikõned sõprade ja pereliikmetega (13%).

Lemmiktegevused eiolukorra ajal

Küsimusele, millele viimastel kuudel kõige enam raha kulutati, vastas 52% küsitletutest, et toidukaupadele, järgnesid remondi- ja sisustustarbed, rõivad ja jalatsid ning isikuhooldusvahendid.„Eestlaste kolm esimest kuluartiklit eriolukorra ajal olid samad nagu teistes riikides ehk toidukaubad, kodusisustus ning riided ja jalanõud,“ kommenteeris Kumpulainen. Välja toomist väärib ka fakt, et tervelt 68% Ferratumi suveuuringus osalenutest eelistab täna kaupluste külastamist veebis ostlemisele. See näitaja erineb varasemate aastate omast ning seletus sellele on lihtne: kuna viimasel paaril kuul on kauplused olnud suletud ja kõike osteti veebist, tunnevad inimesed poodides käimisest puudust.

Kulutuste osakaal eriolukorra ajal

Rahvusvahelist suvepuhkuse uuringut Summer Barometer™ korraldas Ferratum Bank 12. korda. 2005. aastal asutatud ja Frankfurdi börsil noteeritud Ferratum Group on rahvusvaheline mobiilpangandusteenuste osutaja, kel on pea 680 000 aktiivset klienti.

Ferratumi iga-aastane suvepuhkuse uuring, mis annab ülevaate eri riikide elanike hooajalistest tarbimisharjumustest, võttis seekord luubi alla ka koroonaviiruse pandeemia mõju inimeste ostukäitumisele.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!