Koroonakriis tõi fondivalitsejatele kahjumi ja olukord on halvem kui eelmise kriisi ajal

Eesti fondivalitsejad pidid aasta esimeses kvartalis leppima 1,8 miljoni euro suuruse kahjumiga ning sektori omakapitali tootlikkus langes -1,5%-le võrreldes eelmise aasta 14,2%-ga, teatas finnatsinspektsioon.

Kahjum tekkis eelkõige finantsinvesteeringute väärtuse muutuse tõttu, mille põhjustas märtsis puhkenud COVID-19 viirusest tingitud kriis finantsturgudel. Hoolimata kahjumlikust kvartalist püsis fondivalitsejate sektori kapitaliseeritus endiselt hea.

Viimati jäi fondivalitsejate sektor kahjumisse 2016. aasta esimeses kvartalis, kuid tol ajal ei jõudnud kahjum nii sügavale langeda kui selle aasta esimese kvartali lõpus.

"Kui järgnevad kvartalid fondivalitsejate sektoris tulevad samuti nõrkade tulemustega, on käesoleva kriisi mõju sektorile oluliselt negatiivsem kui möödunud finantskriisi mõju," märkis finantsinspektsioon.

Finantskriisiaegne madalaim omakapitali tootlikkus aasta baasil oli näiteks 2009. aasta lõpus 3%, samas kui sel aastal on omakapitali tootlikkus langenud 1,8 miljoni eurose kahjumi tõttu alla nulli.

Fondivalitsejate hallatavate varade kogumaht langes esimeses kvartalis 10,3% ning kvartali lõpuks ulatusid varad 6,7 miljardi euroni. Samas ei puudutanud finantskriis siiski kõiki Eesti fondivalitsejate poolt pakutavaid äriliine. Samal ajal kui fondivalitsemise ja fondi vara investeerimise liinide mahud langesid vastavalt 6% ja 29%, kasvas väärtpaberiportfelli valitsemise äriliini maht ligi 10%.