Koroonakriisi õppetund bürooturule: pärast büroode tühjenemist on oodata teist lainet

 (23)
Delfi töötajate kodukontorid
Delfi töötajate kodukontoridFoto: erakogu

Kui kevadel COVID-19 viiruse esimene laine Balti riike tabas, tühjenesid paljud büroohooned. Pärast karantiini viis kinnisvarateenuseid pakkuv rahvusvaheline ettevõte CBRE Kesk- ja Ida-Euroopas läbi küsitluse, mille tulemused näitasid, et Baltimaades valis 86% bürooüürnikest kaugtöö. Suur osa neist investeerib aina rohkem infotehnoloogiatesse, mis võimaldavad arendada kaugtööd.

CBRE nendib, et koroonaviirusest tingitud äärmuslikes oludes ei võtnud (nii Ida- ja Kesk-Euroopas kui ka Baltimaades) iga teine küsitletud ettevõte ruumide omanikega ühendust, et büroo üüritingimusi muuta.

„Koguni 49% Kesk- ja Ida-Euroopa bürooüürnikest ei võtnud ruumide omanikega üldse ühendust. Põhjus võib peituda selles, et ebatavalise olukorra ja kogemuse puudumise tõttu loodeti, et karantiin ei kesta kaua ning otsustati oodata. Kui aga sügisel peaks tulema teine koroonaviiruse laine, on tõenäoline, et üürnikud on saanud oma õppetunni ja on siis aktiivsemad ning taotlevad soodsamaid üüri- ja töötingimusi. Muidugi muudab COVID-19 põhjustatud kriis oluliselt ärikinnisvaraturgu, üha enam keskendutakse töötajate heaolu ja turvalise keskkonna loomisele. See paneb üürileandjaid end pingutama," sõnas CBRE Baltics vanemanalüütik Ignas Goštautas.

Büroohaldajatel jäi paindlikkusest vajaka

Uue nakkusega silmitsi seistes, tuli inimestel rakendada nö ''sotsiaalset disanseerumist''. Koroonaviiruse leviku tõttu valis kaugtöö koguni 91% küsitletud Kesk- ja Ida-Euroopa ja 86% Baltimaade ettevõtetest. Kuna kõik töötajad ei saanud kodust töötada, pakuti neile paindlikku tööaega, rotatsiooni ja muid lahendusi.

Seotud lood:

Enamik büroosid varustasid töötajaid näomaskide, desinfitseerimis- ja muude turvavahenditega ise - nii tegid 78% Kesk- ja Ida-Euroopa ja 86% Balti riikide büroohaldajatest.

Ignas Goštautase väitel sundis mure majandusväljavaadete pärast, mõnede ettevõtete kahanenud sissetulek ja tühjad bürood, asjakohaseid ettevõtteid kiiresti reageerima ning maksukohustusi vähendama. Pea iga kolmas Kesk- ja Ida-Euroopa bürooruumide üürnik tundis huvi üürisoodustuste vastu ning pea iga viies küsis, kas on võimalik mõnda aega üüri üldse mitte maksta või kaaluti rendipuhkuse võimalust.

„Kuid ka sellistes äärmuslikes oludes ei olnud kõik valmis otsima väljakutsetele lahendusi. Paljud bürooüürnikud tundsid, et nad ei mängi hoonete haldajate ja omanikega samas meeskonnas. Tervelt 59% Kesk- ja Ida-Euroopa vastajatest väitis, et nad ei saanud üürileandjatelt soodsamaid äritingimusi ja 24% neist arvas, et omanikud või haldajad ei olnud piisavalt paindlikud. Kuna pandeemia väljakutsed kestavad ning need tuleb üheskoos ületada, tuleb luua tihedamad sidemed, et vastastikused ootused välja selgitada," tõdes Goštautas.

Suurem tähelepanu tehnoloogiatele ja töötajate heaolule

Uuringutest selgus, et Baltimaade bürooüürnike vastupidavus COVID-19 väljakutsele on nõrgem kui Ida- ja Kesk-Euroopa maades tervikuna. Kui kogu piirkonna ulatuses ei mõjutanud koroonaviiruse pandeemia 31% üürnike üürikava, siis Balti riikides oli selliseid vaid 21%.

Pandeemia sundis büroode arengukavasid ümber hindama ja edasi lükkama. Kogu Euroopas tuli uutesse ruumidesse kolimise, bürooarenduse, uuendamise ja muude kavade kõrvale küsimärk panna.

„Üle poolte, st 52% küsitletud bürooüürnikest hindab käesoleva aasta teise poolaasta äriväljavaateid kehvemateks, 30% samasugusteks ja vaid 18% vastanutest loodab olukorra paranemist. Kahtlemata tehakse sügiseseks COVID-19 teiseks laineks ettevalmistusi, vähendades büroode täituvust, pakkudes töötajatele paindlikke töötingimusi ja investeerides kaugtöö tehnoloogiasse, millele tuli kevadel kiirkorras üle minna. Aga kui seda tuleb teha teist korda, ei põhjusta see segadust, sest ollakse valmis," sõnas Goštautas.

Ligi 75% küsitluses osalenud Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtetest väitis, et nad suurendavad investeeringuid infotehnoloogiatesse, mis võimaldavad neil arendada kaugtööd. Vajadusel ollakse valmis vähendama büroode täituvust, vahetama töötajaid töörühmade kaupa, muutma ettevõtete konsolideerimise strateegiaid ning äririski vähendamiseks jaotama tegevusi erinevate turgude vahel.

„Arvestades tööaja paindliku kasutamise ja kodust töötamise edukaid tulemusi, kavandavad paljud ettevõtted büroopinna osatähtsuse vähendamist. Kuid bürood, nagu ka muud äripinnad, ei kaota oma aktuaalsust. Eraldatakse rohkem ruumi kohtumispaikadele ja ühisruumidele. Lühikese aja jooksul ei märgatud veel mitteametliku suhtluse puudumise tagajärgi info vahetusele, töötajate heaolule, motivatsioonile ja noorte töötajate kompetentside kasvule. Pealegi suureneb ühele töötajale eraldatav pind," selgitas Ignas Goštautas.

Pikemas perspektiivis loob 76% küsitletud ettevõtetest rohkem võimalusi tööaja paindlikuks kasutamiseks ja 45% neist suurendab pinda ühe bürootöötaja kohta.

Goštautase sõnul on pandeemia kiirendanud käimasolevaid protsesse töötajate heaolu valdkonnas. Juba tuntud rohelistele ja jätkusuutliku elu ideedele lisandusid tervise ja heaolu väärtused. Andekate töötajate kaasamiseks ja hoidmiseks pööravad ettevõtted üha rohkem tähelepanu töökeskkonnale.

32% vastanutest väidab, et pikas perspektiivis eelistavad nad büroosid, kus võetakse arvesse jätkusuutlikku keskkonda ja töötajate heaolu.

CBRE on maailma suurim ärikinnisvara täisteenuseid osutav ettevõte. COVID-19 esimese laine mõju väljaselgitamiseks korraldati 17.-29. juunini Kesk- ja Ida-Euroopa riikide 148 ettevõtte-bürooüürnike küsitlus.